Kes ütlevad, et hiinlased vallutavad maailma, on järjekordsed „hiina” eksperdid Euroopas, kes hirmuvad nähes Hiina majandustõusu või rahvaarvu, kuid pole raudriide taha näinud rohkem kui 72 tundi.
Küsimused laiale ringile:
Kas on raske suletud (kommunistlikule) riigile luua illusiooni maailmale kui edukast suure majanduskasvuga riigist? Mäletate nõukogude võimu? Hiigelajad! Milline majandus! 5 aasta eesmärgid saavutatud kolme aastaga! Hurraaaaaa!!!!
Kas oleks suuremat tõendust eelmise punkti kohta, kui pakkuda „päästa” Euroopa eurokrahhist? Meil on raha kui raba! Mis siis, et enamus riigielanikest on vibelevad harimatus vaesuses, kuid meie ostame kõik teie, eurooplaste, valgete, arrogantsete laowai võlad ära!
Kui Steve Jobs oma ideega vallutas maailma, kas me oigasime, et ameeriklased vallutavad maailma. Võib ju seda sõnakõlksuna ütelda, kuid kas tõesti mõtlesime sellele hirmuga kui terve rahvuse vallutusrektele? Üks innovaatiline inimene ja idee. Sama võib ütelda Zuckerbergi ja Facebooki kohta jne. See kõik on hoopis kiidukõne Silicon Valley haridusele ja innovaatilisele kliimale. Või kui Skype loodi, olime uhked eesti esindajate üle. Kuid kas mõtlesime, et nüüd vallutame maailma?
Kindlasti on Hiina massi arvestades ka innovaatilisi, viisakaid ja mõtlevaid inimesi. Need on üksikinimesed, kellel võivad olla ideed ja visioon ja ratsionaalne lähenemine tööle. Kui neil on mõtteid ja need jõuavad maailma, siis ärme palun satu paanikasse! Tervitame neid kui indiviide, kes on kõikide asjaolude kiuste tõusnud. Nagu õied savises porimülkas. See on ilus ja märkan ja vaatan neid imetlusega. See „teeb mu päeva” (makes my day), kui kohtan hiinlast, keda näen väljendamas neid sümptomeid. Siiralt.
Hiinlased, kui rahvus, ei valluta maailma. Neil on raskusi enda toitmisega. Iga välismaa firma, kes nendega koostööd on teinud, väldiks seda tulevikus iga hinna eest. Ja ühel hetekl kaalub kõik see absurdsus üle näilise odava tööjõu loosungi. Sest tuues firma odava tööjõu eesmärgil Hiina, taotleme ju kasumit ja efektiivsust. See on meie eesmärk ja mõtlemine. Kuid kohatav bürokraatia ja enamuse kohalike absurdsus ja ebaviisakus hoiab tagasi igasuguse otsuse rakendamise ja seega kaotame väärtuslikku aega ja seega kasumit. Ja ärme üldse räägigi kvaliteedist.
Nagu aru saite, madalseis Hiinas. Veel 358 päeva jäänud ja tunne on nagu oleks möödunud juba nädalaid saabumisest kolmapäeva hommikul. Kui keegi vanemast põlvkonnast veel ütleb midagi sellist, et olen noor ja pole läbi elanud kommunismi, siis hakkan karjuma.
(Postitus tegelikult laupaevast. Madalseis on moodunud.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment