Juba väiksest peale, nii kodus kui koolis, räägitakse müstilisest protsessist nagu "täiskasvanuks saamine". Vanemad näevad tunnustavalt selle protsessi märke väikestes tegevustes (millele ise ei pööra tähelepanu) nagu näiteks siis, kui panid mustad nõud kraanikaussi (ekstra punktid selle eest, kui nõud ka ära pesid), sõid sooja lõunasööki, tunnistasid ausalt, et eile sai veini joodud, julgesid öösel vanemate käest abi paluda, tunnistasid, et on pohma, ei tahtnud vanemate käest raha vastu võtta, läksid närvi, kui vanemad hakkasid pärima, et mis selle Juhani perekonnanimi ikka on.... see siis vanemate seisukohast.
Õpetajad on muidugi lihtsamad. Peaasi, et kodused tööd ära tegid ja ülikooli sisse said. Kui ülikooli ei saanud, siis on kahtlane, kas on tegemist ikka vastutustundliku inimesega.
Meie seisukohast saime täiskasvanuks, kui purunesid järgnevad arusaamad või siis tekkisid uued arusaamad:
1. Tuusik ei ole kollane nuustik!
2. Vanemad siiralt ei taha sulle jõuludeks ei väikest venda ega koera muretseda.
3. Tiiger ei ole emane lõvi
4. Abielluda tahaks kellegagi teisega kui isa.
5. Mehu-Kattist on ka paremaid jooke. Ja ka A-rühmast on paremaid filme...
6. Koolis ei pea ilmtingimata alati käima. Vajalik on leida nö näiliselt vastutustundlik põhjus, miks mitte tundi minna. Alati tuli kasuks osaleda igasugustes kooliaktiviteetides. Ja kõik arvasid, et õpilane on lihtsalt nii patriootlik ja kohusetundlik ja pühendunud ja jne jne jne.... Ja sina lihtsalt 45 minutit itsitasid sõpradega aulas ja võibolla lugesid mingi luuletuse (sest oli vaja ettevalmistuda koolikontserdiks).
7. Vett juuakse ainult janu kustutamiseks. (uus arusaam: vett juuakse pohma leevendamiseks)
8. Uudised on hirmtõsised. (vt CNN-i looduskatastroofi kajastamisel. Kohutavalt naljakas on.)
9. Mida suurem on telekas, seda rohkem näeb.
10. Välismaal elamine ei tee kedagi automaatselt rikkaks ja õnnelikuks.
Tuesday, May 10, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)