Sellel nadalal istusin esimest korda Shanghais autorooli. Ja seda ainult hada sunnil. See on ysna oluline lugu, arvesse vottes et ma lubasin endale ning oma tooandjale et Shanghais ma ei soida.
Lyhike kirjeldus Shanghai liiklusest ehk Shanghai liiklus pahklikoores:
Milline: Suur, ebaloogiline, ebaviisakas, agressiivne ja larmakas
Pohilised printsiibid: julge hundi rind on rasvane; see kes kauem signaali annab, sellel on peatee; minust eesoigus ja peatee on alati ka: taksodel, bussidel, suurtel autodel, musta varvi autodel, koiki teist varvi autodel, jalgratastel, motorolleritel, mootorratastel ja koikidel teistel soidukitel.
Fakte: Shanghai on tiba suurem kui Harjumaa.
-------------Pindala ---- Elanikke -----------Elamistihedus
Harjumaa --4333m2 ---- 523,277 -----------120.7/km² (Eestis korgeim kuna sisaldab ka Tallinna)
Shanghai ---5299m2 ----18,884,600 --------2,683.6/km2
Vahe: Me siin Shanghais elame umbes 20 korda tihedamini kui teie seal Harjumaal.
Seda kuidas liikluse dynaamika toimib, on vaga raske ja ilmselt voimatu kirjeldada aga ma toon moned naited praktilistest asjadest mida annab vaga hasti liiklusesse kanda: kui mina liftiga alla jouan siis ei lasta mind valja vaid uste avanedes ryseleb ja trygib lifti hiinlaste tropp nii et ma tihtipeale liftist valja ei saagi vaid soidan kurvalt yles tagasi. nii on ka liikluses. Vaene vaike mina voingi rohelise tulega yle ristmiku jaada proovima soita aga punase-tule-teelt kihutavad signaalitavad autod molemas suunas ja ma jaangi sinna ootama niikaua kuni jalle punane tuli on. Teine naide: hiinlastel pole eriti suurt vajadust isikliku ruumi jarele (igas mottes) ja kui jarjekorras seistes on minu ja eelmise hiinlase vahel nii suur vahe et sinna naiteks magub veel yhe hiinlase kasi, jalg voi suisa pool hiinlast, siis annab see oiguse jarjekorras ennast tapselt sinna platseerida. Selleks et keegi vahele ei trygiks, peaksin ma seisma loug vastu eelmise hiinlase kukalt. Tapselt sama on ka liikluses.
Nyyd moned ilusad pildid kirjeldamaks minu kangelasteo suurust:
Meil on vahvad siiru-viirulised teed mis on korgel ja kiired. Tapselt nagu tshehhi lobustuspark.
Siit on hasti naha kuidas sikud-lambad on segamini ja pole soiduridu ega muid reegleid mis elu kergemaks teeksid.
Mitte mingeid ridu endiselt. Ainult pusimine ja ryselemine ja touklemine.
Palju palju rahvast ja liiklusmargid ning teeviidad millest aru ei saa sest nad on ju hieroglyyfides.
Enda tunnustamiseks pean ytlema niipalju, et ma kohanesin siinse liiklusega yllatavalt kiiresti - soelusin pidevalt ridade vahel naitamata suunatuld, andsin korduvalt signaali ning ropendasin roolis olles mahlakalt ning pidevalt. Ainus asi kus mul veel arenemisruumi vorreldes kohalike motoristidega jai, on aknast soidu ajal valja sylitamine. See veel mul valja ei tule.
Hoidke alt, Tallinna autojuhid! Siis kui ma kord tagasi poordun, siis ma alles teile naitan kuidas toeline liiklemine kaib!
