Teine nädal tööl...
Nädalavahetus oli tore. Kõike sai mõõdukates kogustes. Reedene päev möödus õhtuootuses. Tegin vapra sammu ja lõuna ajal läksin sööklasse sööma. Seal oli ka Uus-Meremaallasest toidumanadžer (edaspidi Meremees). See andis julgust juurde - et ju siis on võimalik ära harjuda. Pean ütlema, et nii hull ei olnudki. Vanglataldrikut ei võtnud, ainult kausi, kuhu panin natuke rohelisi ube ja riisi. Suutsin sellestki väikesest kogusest pool ära süüa. Kuid ma arvan, et tuleb tunnustada minu ponnistust. Babysteps...
Kuid kuna see oligi kogu mu päeva söök ja eelmistel päevadel ka just väga palju söödud ei saanud, siis reede õhtuks oli näljal suured silmad. Ning kuna ka kuus päeva polnud veinilõhnagi tundnud, siis rongis istudes, unistasin juba kanast pähklitega, krõmpsuvatest krevettidest ning külmast valgest veinist... Hea, et veel käed ei värisenud :) Lõpuks jõudsin Shanghaisse tagasi. See oli jälle uudne kogemus. Rongijaamas kontrollitakse jällegi su piletit. Jumal tänatud, et mul see alles oli... sest kontrollija kõrval seisis miilits automaatrelvaga... Kohe tõsiselt. Ju siis jänest siin väga ei tohiks sõita. Minu kohanemist kohalike oludega näitab ka see, et rongijaamas takso saamiseks hüppasin üle piirdeaia sõidutee äärde (seda teevad ainult hiinlased). Igastahes kohtusin jälle Krissuga ja läksime tõotatud maale, ehk siis Tai-Itaalia restorani (imelik kombinatsioon, kuid parim koht linnas). Kuna Krissu oli juba söönud, siis sõin mina. Kuid pettumus oli suur.... ei jõudnud palju (polnud vahepeal eriti harjutanud) ja veini läks ka piinlikult vähe... Kuid tore-tore oli. Samal ajal oli jalgpall ja koht oli elavat sagimist täis.
Laupäeval saime jälle eestlastega kokku. Kohtusime ühe huvitava tüdrukuga, kes kinnitas müüti, et Hiinas kasutatakse statiste uuselamutesse korterite müümiseks. A la uus elamurajoon on ja keegi ei taha sinna pärapõrgu kolida. Siis korraldatakse avatud uste päev ning bussidega tuuakse potentsiaalsed ostjad kohale. Kuid tühi elamurajoon tundub ju kõle ja nõme, seega palgatakse inimesi (see tüdruk on tihtipeale üks palgatutest), et nad käiksid seal ringi ja teeksid nägu, et nad seal elavad.... Nii et kõik on Hiinas võimalik.
Homme on mul elamisloa jaoks tervisekontroll ja kolmapäeval läheme kõik koos Expole (team-building excercise).
Ilusat õhtut!
Kristiina
Monday, July 5, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)