Nädalavahetus

Reede ohtut tuli seekord kuidagi hirmus kaua oodata. Olin juba kella viieks koigi toodega yhelepoole saanud ja ohtusook algas alles kell 20.00
Vaatamata sellele, et saatsin oma kaunile kaaslasele keskmiselt iga 10 minuti tagant meile sisuga: Millal me minema hakkame? Kas nyyd? Aga nyyd? Aber jetzt? Jetzt? Wann sind wir daaaa?, ei tulnud kell kaheksa kuidagi kiiremini. Lopuks ta siiski tuli. Algas tavaline triangel - Sichuan Court ehk pandarestoran, jazzibaar ja kassibaar. Pandas laks koik plaaniparaselt - Santa Rita, spargel, baklazhaan, kammkarbid krobedal riisil ja tursk Sichuani hapukapsaga. Kui oleksin toidukriitik, peatuksin eelpoolmainitud staaridel kauem ja annaksin neile moned tahed. Kas Michelini voi taevatahed, tapselt veel ei tea. Edasi jazzibaar - minu louna-aafrika koduorkester mangis ilusti nagu ikka, vahel paneb motlema see et nad pole viimase aasta jooksul kordagi repertuaari vahetanud. Huvitav kuidas nad jaksavad. Jazzibaarist leidus ka imelise aktsendiga CEO Bangladeshist (rohutan - CEO, sest igaks juhuks koputas ta oma nimekaardile korduvalt, ilmselt kartes et ma ikka veel ei saanud aru et ta on CEO) kes aitas meid jarele pisut geograafias - Bangladesh is a different country, you know (korduvalt ja imeilusa aktsendiga). Olime sunnitud lahkuma. Kassides oli tore nagu ikka - Lailaiga suutsin luua erilise sideme ja Mimi oli pannud ennast sahtlisse peitu. Vestlused seekord paraku ei viinud kuhugi ja tegelikult oli ka nadal minu energiaga teinud oma too nii et lahkusin soliidselt kella 2 paiku. Ainus tahelepanuvaarne kylastaja oli Bryan (Krissu sina ehk maletad teda - see on see dimensioonimees Inglismaalt kes tootab siin oma keskkonnaasjaga). See on tore et tema nyyd Shanghais tagasi on.

Eile kondisin 18000 sammu ja leidsin palju uusi toredaid kohti! Varahommikul kell 14.30 algas tripp ja viis meid esialgu Huangpu Pudongipoolsele kaldapromenaadile mis oli yllatavalt ilus, edasi yle joe praamiga (mille pilet oli koriloikajalikult kallis - 0.50 juaani ehk umbes 5 eurosenti), siis Xintiandilaadsesse kvartalisse Cool Docks. See on vahva vaike kant mis on ilusti korda tehtud ja otse joe kaldal. Edasi laksime Lupu silla peale - see on maailma pikim kaarsild http://en.wikipedia.org/wiki/Lupu_Bridge ja sinna kaare otsa saab ronida! See oli vaga vahva - joe pudongipoolsel kaldal otse silla korval on valmimas Expokyla - vaga ponev on oodata millal koik see ime valmis saab. Ilmselt pean votma paariks kuuks palgata puhkuse et koike seda korralikult naha. Edasi kondisime Taikang Lu'le mis on ohtul pimedas imeline! Nagu muinasjutt! Tegime parastlounaveini ja edasi laksime minu kodu tagatanavasse Papa Mario tai restorani ohtust sooma. Vahva itaalia vana kes seda restorani peab, ei raagi sonagi ei hiina- ega inglise keelt kuid see-eest oskab aarmiselt voluvalt kylaliste eest hoolitseda ja peale ohtusooki neile limoncellot tuua. Edasi oli plaan minna austraallase baari mis asub samuti minu maja taga - teel sinna leidsin yhe hiina mehe sylest imelise koera kelle koheselt konfiskeerisin. Saime koeraga kohe headeks sopradeks ning otsustasime mitte kunagi teineteisest lahkuda. Kahjuks pidin mone minuti parast reaalsusesse naasema ning tagastama koera tema omanikule. Laksin kurvana Eddie baari ja leidsin sealt oma suureks roomuks eest bandi mis tegi aarmiselt halba muusikat ning oma semu Gordoni kes on Shanghai staarkeevitaja ning viskiekspert. Shotlane siiski. Halb muusika laks pisut halvemaks kui bandiga yhines soomlast meenutav trummar kes tujutult oma halvastikolavat komplekti tagus. Aga me ei lasknud ennast sellest segada. Keskendusime viskikoolitusele ning geograafilis-lingvistilistele keerdkaikudele. Olen nyydseks aru saanud et kui puudub soov kellegagi pikemalt vestelda, pole motet oelda et ma olen parit Eestist. See vastust toob alati vahemalt kymme uut kysimust. Peagi haaras baari omaniku Eddie vend kitarri, yks teine baarikylastaja elektrikitarri ja siis syndis juba pisut parem jamm. Loppkokkuvottes oli kohutavalt tore nagu alati.

Tana naudin laiska hommikut, varsti veeretan ennast massaazhi ja ujuma, loen natuke oues oma kohustuslikku kirjandust ning ehk teen mone sammugi. Nadalavahetused on ilgelt toredad.

Veel teile sinna pohjamaale - meil on siin 24 kraadi sooja, teil 4 :)