Esmaspäeval algas Shanghais meeste Rolex Masters Cup tennises. See on iga-aastane üritus ja maailmas igati kuulsust ja tunnustust ärateeninud. Üks võistluse suursponsoritest on ka Shanghai Hilton, seega hotell on hetkel täis kuulsusi nagu Nadal, Ferrer, Tsonga, Murray jne. Kõik teevad hommikuti kõhulihaseid. Ja käivad dressides. Ma saan aru, miks sportlased käivad sel ajal dressides, kuid miks sportlaste kaaskondlased? Ma ei tea, kes nad kõik on, kuid miks vabal ajal ikkagi kanda kahe triibuga adidaseid? SINA ei pea mängima. Isegi mitte treenima ja palli lööma. Parimal juhul pead oma mängijale nõu andma. Miks siis dressid? Hommikul tõused üles, lähed hommikusöögile – miks dressides?
Ok. See selleks. Paolo soovitusel läksime eile matche vaatama. Miks eile? Teooria oli selles, et mida lõpu poole, seda vähem on võimalik näha erinevaid mängijaid. Kolmapäeval alustavad kõik, isegi Nadali-sugused, ja siis on mõistliku hinnaga võimalik neid näha. See meile ka sobis. Tennisekompleksi asukoht on umbes „puu taga metsa kõrval tihnikus”. Sõitsime sinna taksoga tund aega. Kuid kohale jõudsime. Peaväljak on imeilus tehnikaime. Ma polnud kunagi varem tennisevõistlusi näinud, seega kõik oli huvitav. Krissule pakkus mängijatest rohkem huvi ämblik-kaamera, mis nelja juhtmega ühendatult üle terve väljaku suutis katta. Polnud üldse palju rahvast ja see oli positiivne üllatus. Samuti oli vetsus paberit ja müüdi õlut.
Algselt vaatasime Nishikiro ja Tsonga mängu. Kuigi loogikakohaselt oleks pidanud prantslane Tsonga asja võitma, üllatas jaapanlane kõiki ja elasime talle ka kaasa. Ja siis tuli Nadal. Mängis kaasmaallase Garcia-Lopeziga. Loomulikult oli Nadal ilmselgelt parem. Kuid tal oli rohkem probleeme oma pükste kui mänguga. Teooriaid oli erinevaid – kas tal polnud jalas aluspükse või olid need miniskuulsed, sest kogu aeg pidi end kohendama... See oli päris naljakas. Kuid teda see ei häirinud. Ja see nõuab ikka oskust, et hoida vasakus käes (ta vasakukäeline) reketit, paremas kolme palli ja samal ajal kohendada püksivahet. Respekt.
Peale Nadali pidi algama Murray matš, kuid see jäi ära, sest vastane venelane loobus vigastuse tõttu.
Tagasisaamine oli natuke keeruline. Siis toimus selline enampakkumine – taksojuhid tahstid kolmsada tagasisõidu eest. Leidsime erataksojuhi, kes meid kahesaja eest koju tagasi tõi.
Mulje oli väga positiivne ja innustav. Kuid kahjuks ei jaga hiina operaatotid meie innustust, sest telekas näidatakse spordikanalitel selle asemel pokkerit või gümnastikat. See ei vihasta üleüldse. Ja kui nad näitavad, siis näidatakse lähivaateid, sest kes ikka mingit tehnikat või kogu mängu tahab näha. Piisab servija näost.
Vot nii. Üleüldse on väga pikk töönädal olnud. Ametlikult algas töönädal laupäeval, seega oleme nüüd tööl käinud kuus päeva. Väsinud ja oleks tore juba, kui oleks reede.
Nädalavahetus tuleb tihe. Laupäeval lähen ratsamatkale, õhtul Krissu ja konsul Jaaniga mingi Vene restorani avamisele ja pühapäeval on pühapäev. Krissu läheb siis nädalaks Euroopasse, seega jään üksinda. Väike ettekuulutus, mis tulema saab...
P.S. Parendusettepanekud spordiedendamiseks
Tennises pallipoisid võiksid olla 65+ kodanikud.
Kohtunikud vaegnägijad koertega (kes palli tahaksid kätte saada)
Olümpia, paraolümpia kõrval võiks olla kuriolümpia, kus osalejamaadeks Iraak, Liibanon, Venetsueela, Kuuba, Põhja-Korea, Hiina jmt. Doping, vastase sabotaazh ja pommipanek lubatud.
Vaade pooltyhjale tribyynile, peale mangu loppu.
Nadal voitmas kaasmaalast Garcia-Lopezit.
