Hmm. Neljapäev on, kui keegi pole märganud. Olen nüüd töötanud pühapäevast järjest ja keha nõuab lõõgastust. Seega istun restos, kõrvaklapid peas, joon veini ja söön söödavat toitu. Elu on karm. Ja hetkel õiglane. Isegi Vana Testamendi kohaselt. Homme pean veel tööl olema. Tuli välja, et see, et ma kaks päeva kaks nädalat tagasi haige olin, tähendab seda, et pean need päevad tagasi tegema. Mul ei ole midagi selle vastu, sest saan aru bürokraatlikust nõudest, et isegi ühe päeva jaoks peab olema arsti tõend, kuid pahandan selle üle, et miks nad mulle ei ütelnud?? Küsisin johe inimeste käest ja siis oli vastus, et "ära muretse"... Kuid jällegi - see on Hiina. Küsi kolme inimese käest, siis alles neljas annab õige vastuse. Seega töötasin pühapäeval ja kavatsen teha sama järgmisel nädalavahetusel. Sellel nädalavahetusel TULEB lihtsalt Shanghaisse minna, sest on Krissu sünnipäev :) ja on möödunud aastaid sellest, et olime ühes riigis üksteise sünnipäevadel... Nii et mingit tööd!
Kuid mul on olnud huvitav nädal. Esiteks GM palus mind lõunale. Lõuna kestis 2 tundi ja igasuguseid huvitavaid mõtteid tuli. Olen väga elevil. Sain teada nii om tulevase projekti kohta, kui ka igasugust lisainformatsiooni Hiina Hiltoni töökultuuri kohta. Uskuge mind, need lood on uskumatud. Tegelikult, mina usun neid küll, olles kuulanud lõputuid lugusid nõuka aja äritehingutest... kujutan ette, et Lääne inimese jaoks oleks need šokeerivamad.
Teiseks, võib olla suurendatakse meie söögiraha :). See on igati positiivne. Kuigi tegelikult kätt südamele pannes, söögiks on seda ka siiamaani piisavalt - hommikusöögi ostan korra nädalas poest ja õhtusöögi sööksin hotellis. Lõuna on nii nagu saad - mõnikord (harva) söökla, enamasti kas kohvi kõrval olev küpsis, või pool Doubletree cookiest... Kuid muuks selleks ei jagu. Pean ausalt tunnistama (vanemad - ärge lugege!), eelmisel kuul jõin ka veini selle raha eest ja siis umbes 5 päeva enne kuu lõppu oli raha täiesti otsas. Loomulikul on mul alati võimalus kasutada oma järgmise kuu palka, kuid seda ju ei taha teha. Pean ütlema, et nälg oli.... :) Isegi mitte füüsiliselt nälg, sest kuskilt ikka saad ju midagi, kuid selline stressis olek... et rahakott on tühi ja söögiraha on tühi ja.... ? Kuid ise olin enne natuke rumal. Sellesse ei lasku nii detailselt.
Kuid see selleks. Eile oli meil bossi sünnipäev. Peaksin ütlema, et endise bossi. Mul on siis väikeboss, suurboss ja GM. Suurboss on see "Lumikelluke", kes on väga respect minu jaoks. GM on saksa ülemus, kellega oli mul lõuna ja ta on ka väega respect mees. Väikebossist ma ei saanud kunagi aru. Ta nägi korrektne välja, rääkis inglise keelt ja oli sõbralik. Tõlgendasin teda kui "hea ülemusena", kuigi ta ei õpetanud midagi. Kuid sellele ei pööranud väga tähelepanu, sest olin tänulik selle üle, et ta rääkis inglise keelt ja ta ei vihanud mind. Igastahes, tuli välja, et ta on juba kuid tahtnud ära minna ja nüüd tema lahkumisavaldus rahuldati täie rõõmuga. Ma detailidesse ei lasku. Kuid sellest hoolimata, on tal sünnipäev tulemas... Seega eile läks kogu tiim - ehk siis umbes 25 inimest - pool-linna õhtusöögile. Nii et nägin hiina läbu :)
Restorani nimi oli "Vanaema juures" (kas pole mitte tuttav?). Meil lauad kinni pandud. Ise ostsime õlut ja mahla kaasa. See on täiesti normaalne Hiinas. Ehk siis see, et tuled oma jookidega. Söögid olid ka ette tellitud. Kaks ümmargust lauda pungil inimesi täis. Kõik räägivad ainult hiina keelt. Mind see ei häiri. Ja siis see joomine. Laua peal on väiksemat sorti teeklaasid. Ütleksin, et umbes 100 ml. Ja juua oli ainult õlut või mahla. No mahla ma ka nüüd sotsiaalselt ebamugavas seisukorras ei joo!!!! Seega õlu. Ja mäletate, selgitasin teile kunagi kokkulöömise põhimõtteid, et pead hoidma klaasi allpool teisest, et näidata respekti? Igastahes, see pole sõnakõlks - seda tehakse väga tähelepanelikult. Ja natuke käib nagu tagasihoidlikkuse mäng. Püüad panna allapoole, ja teine teeb ülipingutusi, et panna veel allapoole... Samuti on traditsioon, et põhjani peab jooma. Ehk siis vaene sünnipäevalaps... Suur au on üleüldse teisega kokku lüüa. Ja seda tuleb küsida. Ehk siis, kas sa palun jooksid minuga.. ja siis lüüakse kokku ja juuakse põhjani.
Ja kogu aeg on metsik tempo - nii söömise kui joomisega. Mehed muutuvad näost aina punasemaks, jällegi kokkulöömised, sööki muudkui tuuakse (mulle väga ei maitsenud)... ütleme nii, et sünnipäeva laps kestis umbes 1,5 tundi.Kuid see ka normaalne - peo tähtsaim inimene peabki lahkuma esimesena. Ja siis läks asi veel hullemaks. Ma jutust küll ei saanud aru, kuid paistis, et tegemist suhtkoht rahvusvaheliste naljadega - homonaljad, kellel tüdruk-poiss, käevangus toosti joomine jne. 2,5 tunni pärast olime bussis ja teel koju. :) Töö kiire ja korralik. MÕned läksid edasi veel karaokesse, kuid minul oli A vahetus, mist tähendab kella kuuest ärkamist, seega väga ei soovinud enam ühineda. Võib tunduda, et küll oli pidu, kuid ega siis mina ei joonud. Lõin kokku jne, kuid ma olen selline "looduskaitse" all... Et minuga väga ei lõõbita. Kõigile tegi kohutavalt nalja, kui õhtu lõpus tuli maailma kõige tagasihoidlikum Concierge Trainee, kes minuga pole ühtegi sõna rääkinud peale "Hallo", ja küsis kas ma lööksin temaga kokku. Muidugi lõin kokku ja kõik naersid. Ta tänas ette ja taha. Kummaline.
Kuid igastahes. Kogemus oli lahe.
Täna oli raske tööle tulla. Mitte eilse peo pärast, vaid selle pärast, et tahaks ikka magada. Ületunde ei tee, kuid tööl teen ikka kogu aeg tööd. Siin mingi molutamist vähemalt mul ei ole. Ei mingit internetis surfamist ega muud taolist. Töö. Ainult töö. Seega kaks nädala jutti ühe vaba päevaga on natuke palju. Kuid homme saab Shanghaisse...
Olge musid ja Head Neljapäeva!
K
Thursday, September 2, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)