Doubletree by Hilton - HuaQiao Kunshan

Eile soitsin vastavatud DT-sse lootuses pisut magada, masseeritud saada, ujuda ning moned kaedki suruda.

Hotell asub syrris kohas umbes 1.5 tunni autosoidu kaugusel Shanghaist. Minu eilse sohvri nimi oli Boris! Uskomatonta mutta totta. Inglise keelt pusis ka nii et nalja sai teel.

Kohale joudes olin esialgu veendunud et me oleme valesse kohta tulnud kuna seal linnas polnud....hm......mitte midagi. Olid elumajad, moned pollud ja tyhjad teed. Kui hotelli ette joudsime siis seal polnud.....hm......mitte kedagi. Jah, toesti. Peale tootajate muidugi. Pisut selline tuumasojajargne illusioon tekkis mis oli kahtlemata ysna kihvt.

Olin plaaninud veeta nadalalopu seal, massaazhist ning ujumisest yle jaaval ajal istudes exec lounges, lugeda raamatut ning nautida sealset igikestvat veinijuga ilma kellegagi sonagi vahetamata.

Nagu peagi selgus, oli peale minu hotellis veel 4 kylalist.

Loomulikult olid koik tootajad uued ning aarmiselt kogenematud kuna vaatamata sellele et hotell uksed avas paar kuud tagasi, pole neil ilmselgelt olnud kellegi peal oma oskusi harjutada.

Sissekirjutamine kestis yyratu aja kuid minu onneks saab lobbys suitsu tommata ning veini juua. Kohtusin seal yhe hotellitootajaga kes naitas ilmselgeid hiiliva alkoholismi marke. Ja mis seal salata - ei saa seda mitte talle pahaks panna. Vaene mees on kolinud sinna linna kus pole.....hm.....mitte midagi, elab yksi oma hotellis kus ei kai kunagi kylalisi. Mis voiks olla masendavam. Sellest oppust vottes otsustasin enam mitte kunagi allkirjastada yhtki ymbersuunamist enne asukohta oma silmaga nagemata. See on natuke nagu minu elu Borasis selle vahega et mul oli liiga palju tood ja sellest lahtuv masendus, temal liiga vahe.

Peale imelist ohtusooki kus oli 5-tarni bufee valmistatud minu, direktori ning ylejaanud 4 kylalise jaoks (langetagem hetkeks pea moeldes koigile nendele yyratutele toidujaakidele mis peale restorani sulgemist prygikasti randavad!) taandusin oma tuppa, vaatasin pisut Discoveryt ning jain monusalt magama. Kell 8.30 helises uksekell ja esimene linnuke tuli kysima kas ma soovin musta pesu temaga ara saata. Sylitasin tuld ja torva! Ma pole saanud nadalaid korralikult magada ja Doubletree Sweet Dreams System tundus toimivat imehasti tapselt niikaua kui kohusetundlik toateenija tuli. Ptui. Edasi laksin hommikust sooma. Restoranis olin mina, yyratu valik hommikusooki ja 8 tootajat. Pole midagi hullemat kui yleteenindamine. Kuna neil oli mind nahes ilmselt vaga hea meel, andsid koik nad endast parima et mul hetkekski ei tekiks mingit taitumata soovi. Lasin jalga kohe kui kohv oli krokodillilonksudega kuugatud. Edasi laksin basseini juurde. Uksed avati ning bassein oli minu paralt! Tuli malupilt Sinisest. Pisike erinevus siiski oli - koik 4 basseinipoissi reastusid basseini korval yles, hoides kaes kateratikuid ning ilmselgelt roomustades selle yle et neil on lopuks ometi mingit tegemist peale mahjongi mangimise. Yleliigsest tahelepanust hairituna otsustasin siiski ujumise seekord vahele jatta.
Laksin alla lobbysse ja laitsin sigareti. Hetkega oli minu ymber hulgaliselt abivalmis tootajaid. See kolab kohutavalt kuid rahulikust nadalalopust ei tulnud selle ahistamise tottu midagi valja. Pakkisin asjad ja soitsin koju. Autojuht (kelle nimi kahjuks ei olnud Boris) kihutas kui poorane, tipphetkel votsime tema Volkswageniga valja ulmelised 150km\h. Seda muidugi ridu pidevalt vahetades ning teiste autode vahel kiirteeslaalomit soites. Fuhh. Nicht Gut.

Otsustasin pisut varem autost valja tulla ja koduni jalutada. Teel koduni moodusin tekstiilipoest. Ostsin pitsist laudliniku.

Koju joudes todesin kui tore on omaette kodus, keetsin tassi teed ning avasin teleka. Moodus umbes tund kui mind tabas valguna arusaamine: LAUDLINIK!!! Ma olin ostnud laudliniku ning selle koju toonud ning laua peale pannud. Mul pole kunagi tekkinud isegi motet laudliniku omamisest. Mis viis mind kyll selle teoni? Kus on Freud ning Gladwell nyyd kui ma neid vajan?? Kas oli see unetu ning raske toonadal? Ootamatult syrrealistlik hotellikylastus? Sirje Vabamae? Ja veel olulisem - mida voin sellest sammust valja lugeda? :)

Otsustasin liniku siiski alles jatta. Hoiatuseks. Et oleks kogu aeg silma all ning et seisund ei syveneks.

Homme soidan Hiina ollepealinna Qingdaosse. Jargmine nadal tuleb minu vend ja me laheme Shaolini munkasid vaatama ja Shanghai loomaaeda. Ylejargmine nadal soidan koos Timmiga Qingdaosse (ja mis voiks mulle meeldida rohkem!), aprillis Sanya ning Hong Kong, mais on Sallu siin ning mul jalle nadal puhkust. Elagu kevad!

Tracy oma igaveses headuses

http://www.youtube.com/watch?v=r-Ecks7aduQ

Leidsin Johni antud lahkumisplaadilt. Korraks tuli Singapuriisu nyyd peale. Kuula ka. Vaga tore laul.

Bon Appetit!

Seamagu seakorvadega