Märkamatult on möödunud terve kuu. Õigemini juba natukene rohkemgi. Siiamaani olen seiklusega igati rahul ja kahetsust pole tundnud. Pigem vastupidi, hea meel on, et enne pensioni sellise asja ette võtsin. Vabandan, et ennast siin kiidan, kuid tuleb endale vahepeal pai teha. Kõik, kes seda muidu saaksid teha, on ju kaugel-kaugel.
Elu on stabiliseerunud ja välja on kujunemas omad rutiinid. Eks seda näitab ka mu vähenev arv blogipostitusi. Üllatusi või šokke jääb vähemaks. Kõigega harjub, vist.
Eelmisel nädalal töötasin seitse päeva järjest ja siis pühapäeva õhtuks tulin jällegi Shanghaisse. Õhtul oli ka eriline eesmärk - Tuuli oma sõpradega oli Hiinas. Seega saime kokku, sõime natuke sushit ja jõime veini. Õhtu lõppes nagu ikka Kassibaaris, kus meiega ühinesid Anneli abikaasa, ühe eesti ajakirjaniku ja tema abikaasaga. Tutvustamine käis ruttu ja ei olnud nagu mahti registreerida, kes uued külalised olid. Samuti istusid nad kaugel. Järgmisel õhul kui püüdsime edutult Krissuga veeta vaikset õhtut "Finding Nemo" ja siidri seltsis, tuli jutu sees välja, et see "üks ajakirjanik" oli Jaanus P ehk siis Venemaa kirjelduste (jpt) autor EPL-ist. See võttis ausalt üteldes väga kurvaks ja vihaseks. Miks nad ei ütelnud? Ma oleks ju tahtnud midagi küsida ja nomaitea.... nüüd on küll kohe kohutavalt kurb, et ma temaga ei kohtunud. Ehk siis kohtusime, kuid ei kohtunud ka. Tagant järgi mõtlen, et oli jah täitsa Jaanus P, kuid ma ju ei mõelnud.... Krdi krdi krt.
Igastahes kolmapäeval jõudsin tööle tagasi. Täna oli mu esimene hiina keele tund. Oskan nüüd ütelda ema, isa, onu, vanem vend, noorem vend (erinevad sõnad) ja ma söön toitu ja ma joon vett ning küsida mis see on. Tegime ka hääldusharjutusi. On suur vahe, kas su hääletoon läheb üles, alla, seisab paigal või käib üles-alla-üles. Nii et aega vist veel läheb... Kuid õnneks õ-tähe hääldusega ei olnud probleeme :)
Igastahes homme on mul vaba päev ja kavatsen magada. Loodetavasti suudan end kokku võtta ja trenni teha.
Ilusat reedet!
K
PS ajaloolised momendid on olnud - eelmisel nädalal sain tagasi passi, kus sees helesinine unistus ehk siis residence permit ja täna sain pangakaardi, kus ilusti esimene palk ka peal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
kassibaaris ja enne restos ja siis selles järgmise õhtu restos oli ikka väga mõnus, ja muidugi need arbuusimahalad vastava lisandiga ;) ja hea sõnaga (väga hea sõnaga) meenutan ma masaazi kuhu sa kättpidi kohale tassisid :) tänks!
ReplyDelete