Möödunud kuu värvikamad kaebused või probleemid, millega oleme pidanud tegelema....
- Öösel helistab külaline FO (front office, kus mina töötan) ja kaebab, et kaotas oma sõbra katusele ära. Viimati nägi teda katusel ja viimane oli kurtnud, et ei oska alla tulla. Muidugi olid nad mõlemad täis kui tinaviled ja siiamaani on müstika, kuidas kadunud sõber üleüldse katusele sai...
- Keegi si##us basseini. Esimesena märkasid seda kaasujujad. Basseinivee vahetamine võttis aega 10 tundi.
- Spa massöör pakkus prantsuse härrale peale massaaži veel võimaluse "eriteenuseid" tarbida. Prantslane viisakalt keeldus ja check-outis klaarisin seda tema naisega.
- Kogemata märkasime äkitselt, et kõik Hiina restoranis olevad kalad on surnud. Kaua nad surnud olid olnud, kahjuks, piinlik tunnistada, keegi ei osanud ütelda.
Hoian teid siis kursis...
Kristiina
Thursday, October 14, 2010
Saturday, October 9, 2010
Raport. Paev 8
Arkasime orna pakapikuaratuse peale kella 9 paiku.
kui ujutud ja soodud, Krissule tadaa kallistatud, seadsime sammud loomaaia poole. Voi tapsemalt taksorattad.
Loomaaed asub Wuxi kesklinna lahedal ja on hiljuti ehitatud/avatud. See oli yldiselt suur pettumus.
Siin loomaaia miinused bulletpointidena:
* Loomi polnud
* Loomade puurid olid vaikesed ja koledad
* Palju plastmassi igal pool ja ainukese looma (karu) juures oli kari kisendavaid hiinlasi kes vaatamata keelavatele siltidele loopisid karule syya ja prahti
* Loomaaiaga samal alal oli ka vali ning kirev lobustuspark
Plussid:
* Saime laenutada rendiautod millega roomsalt mooda loomaaiaala ringi poristasime. Tuul korvus, ponevusest maailm silme ees poorlemas... nii me seal kihutasime umbes 5km/h. Plaanime omale vanaduspolveks samasugused poristid muretseda. Vaga shefid riistad.
* Kuna polnud loomi, polnud ka eriti kylastajaid
* Loomaaia ymber olid ilusad maed
Lahkusime peale maailma koige kiiremat loomaaiakylastust umbes tunni parast ja votsime sharmantse pruunihambalise piraattaksojuhi. Sellega soitsime rongijaama, plaaniga otsida sealt lahedalt moni hubane kohvik kus rongini jaanud poolteist tundi monusalt surnuks lyya.
Tegelikkus oli pisut karmim.
Monusaid kohvikuid polnud, polnud ka mittemonusaid. Pika trampimise peale leidsime urka kuhu kutsusid meid lahkelt sisse vaga kummaliste nagudega daamid. Yhel neist oli seljas elegantne kassiga roheline pusa mida ta annile kogu selle aja uhkelt naitas kuni krissu olut valis. Klaase me ei tahtnud kuna juba esimesel pilgul lokaalile sai selgeks et meie ning nende nagemused puhtusest on vaga erinevad.
Joime vaikides kolm voi neli lonksu, pakkudes samal ajal ohtralt silmaroomu sealsamas istuvatele isandatele (kelle geneetilise koodi kohta meil ka midagi head arvata polnud).
Yhel hetkel Krissu neelatas ning vottis otsustavalt oma koti ning tousis pysti, oeldes annile labi hammaste: nyyd me peame lahkuma! Seinal tiirutas trobikond prussakaid.
Laksime sygeledes sealt kiiresti minema. Leidsime silmaga toreda hotelli ja arvasime et seal peaks vasinud reisisellidele ikka midagi pakkuda olema. Pealegi lehvis hotelli ukse ees ameerika lipp. Krissu otsustas kohe paariks paevaks asyyli ning taastusravi paluda. Hotellini joudmiseks pidime kondima umbes 20km (voibolla kilomeetri) sest otse yle tee polnud voimalik minna. Tervitasime viisakalt koiki mooduvaid pruunhambaid. Hotelli sisse joudes oli pilt jalle pisut kesisem kui lootsime.
Baar oli kyll olemas kuid leti taga oli yks vaaaaaga tolmune konjakipudel ning teekann. Tahtsime harra ettekandjalt olut paluda just siis kui talle tuli sisse aaretult tahtis telefonikone millele ta ka vastas ning rahulikult oma jutud lopuni raakis. Olled saime lopuks katte, kyll olid need soojad. Olime suhteliselt onnetud.
Peagi laksime taas tanavamollu ning joudsime jaamani. Leidsime heatahtliku hiina noormehe abiga yles oma perrooni ning peagi istusime oma esimese klassi vagunis. Inglikoor hakkas laulma ning lae alla tousis vikerkaar. Onneks soitis rong jube kiiresti, yle 330km/h. Pariselt ka.
Nyyd oleme juba ilusti kodus. Vaga hea on kodus olla. Krissu ei lahku enam kunagi. Ann pole paris kindel.
kui ujutud ja soodud, Krissule tadaa kallistatud, seadsime sammud loomaaia poole. Voi tapsemalt taksorattad.
Loomaaed asub Wuxi kesklinna lahedal ja on hiljuti ehitatud/avatud. See oli yldiselt suur pettumus.
Siin loomaaia miinused bulletpointidena:
* Loomi polnud
* Loomade puurid olid vaikesed ja koledad
* Palju plastmassi igal pool ja ainukese looma (karu) juures oli kari kisendavaid hiinlasi kes vaatamata keelavatele siltidele loopisid karule syya ja prahti
* Loomaaiaga samal alal oli ka vali ning kirev lobustuspark
Plussid:
* Saime laenutada rendiautod millega roomsalt mooda loomaaiaala ringi poristasime. Tuul korvus, ponevusest maailm silme ees poorlemas... nii me seal kihutasime umbes 5km/h. Plaanime omale vanaduspolveks samasugused poristid muretseda. Vaga shefid riistad.
* Kuna polnud loomi, polnud ka eriti kylastajaid
* Loomaaia ymber olid ilusad maed
Lahkusime peale maailma koige kiiremat loomaaiakylastust umbes tunni parast ja votsime sharmantse pruunihambalise piraattaksojuhi. Sellega soitsime rongijaama, plaaniga otsida sealt lahedalt moni hubane kohvik kus rongini jaanud poolteist tundi monusalt surnuks lyya.
Tegelikkus oli pisut karmim.
Monusaid kohvikuid polnud, polnud ka mittemonusaid. Pika trampimise peale leidsime urka kuhu kutsusid meid lahkelt sisse vaga kummaliste nagudega daamid. Yhel neist oli seljas elegantne kassiga roheline pusa mida ta annile kogu selle aja uhkelt naitas kuni krissu olut valis. Klaase me ei tahtnud kuna juba esimesel pilgul lokaalile sai selgeks et meie ning nende nagemused puhtusest on vaga erinevad.
Joime vaikides kolm voi neli lonksu, pakkudes samal ajal ohtralt silmaroomu sealsamas istuvatele isandatele (kelle geneetilise koodi kohta meil ka midagi head arvata polnud).
Yhel hetkel Krissu neelatas ning vottis otsustavalt oma koti ning tousis pysti, oeldes annile labi hammaste: nyyd me peame lahkuma! Seinal tiirutas trobikond prussakaid.
Laksime sygeledes sealt kiiresti minema. Leidsime silmaga toreda hotelli ja arvasime et seal peaks vasinud reisisellidele ikka midagi pakkuda olema. Pealegi lehvis hotelli ukse ees ameerika lipp. Krissu otsustas kohe paariks paevaks asyyli ning taastusravi paluda. Hotellini joudmiseks pidime kondima umbes 20km (voibolla kilomeetri) sest otse yle tee polnud voimalik minna. Tervitasime viisakalt koiki mooduvaid pruunhambaid. Hotelli sisse joudes oli pilt jalle pisut kesisem kui lootsime.
Baar oli kyll olemas kuid leti taga oli yks vaaaaaga tolmune konjakipudel ning teekann. Tahtsime harra ettekandjalt olut paluda just siis kui talle tuli sisse aaretult tahtis telefonikone millele ta ka vastas ning rahulikult oma jutud lopuni raakis. Olled saime lopuks katte, kyll olid need soojad. Olime suhteliselt onnetud.
Peagi laksime taas tanavamollu ning joudsime jaamani. Leidsime heatahtliku hiina noormehe abiga yles oma perrooni ning peagi istusime oma esimese klassi vagunis. Inglikoor hakkas laulma ning lae alla tousis vikerkaar. Onneks soitis rong jube kiiresti, yle 330km/h. Pariselt ka.
Nyyd oleme juba ilusti kodus. Vaga hea on kodus olla. Krissu ei lahku enam kunagi. Ann pole paris kindel.
Raport. Paev 7
Paev maailma koige toredamas bambusemetsas kus lehverdasid ringi tuhanded hiiglaslikud batman-liblikad ja komberdasid kummalised multifilmi rohutirtsud, 15cm pikad.
Bambusemetsast soitsime koisraudteega vaga korgele mae otsa kus asus pagood. Yleval mae otsas soime kerge tshempionide eine ja sealt avanes hingemattev vaade. Leidsime ka veel multifilmirohutirtse, erinevates varvides.
Tulime topsikutega uuesti alla tagasi ning seiklesime naisautojuhi abiga hotelli tagasi. Teel peatusime kalasadamas kus myydi igasugu koledaid elukaid.
Ann kais hotellis imeilusas ujulas ja aurusaunas (ihuyksi!) ja seejarel liitus Krissu ja Krissuga lounges.
Olime vasinud aga onnelikud.
Bambusemetsast soitsime koisraudteega vaga korgele mae otsa kus asus pagood. Yleval mae otsas soime kerge tshempionide eine ja sealt avanes hingemattev vaade. Leidsime ka veel multifilmirohutirtse, erinevates varvides.
Tulime topsikutega uuesti alla tagasi ning seiklesime naisautojuhi abiga hotelli tagasi. Teel peatusime kalasadamas kus myydi igasugu koledaid elukaid.
Ann kais hotellis imeilusas ujulas ja aurusaunas (ihuyksi!) ja seejarel liitus Krissu ja Krissuga lounges.
Olime vasinud aga onnelikud.
Raport. Paev 6
Tana arkasime ainult yhe korra (eile arkasime kaks - laksime peale hommikusooki kohe magama ja magasime veel tykk aega)
Soitsime taksoga rongijaama, seal oli mustmiljon iinlast. Kaisime jaamas koigis kauplustes aga ei ostnud myyjate meeleharmiks midagi. Kyll lasime omale koiki asju naidata.
Wuxi - Lingshani joudes tervitas meid mae otsas 90-meetrine Buddha ja ilus hotell. Kobisime terrassile istuma. Hotell asub jarve aares, magede ja bambuse syles.
Seal on vaikne ja inimtyhi. Ohtul tegime restos kerge hiina toidu ja siis uurisime lahemalt oma tuba. Koik vaga ilus. Kuigi kypsised said kohe otsa.
Kristiina tegi uue reegli - koigepealt peame kypsised sooma anni voodis ja siis laheb igayks oma voodisse magama. Ann pole sellega nous.
Soitsime taksoga rongijaama, seal oli mustmiljon iinlast. Kaisime jaamas koigis kauplustes aga ei ostnud myyjate meeleharmiks midagi. Kyll lasime omale koiki asju naidata.
Wuxi - Lingshani joudes tervitas meid mae otsas 90-meetrine Buddha ja ilus hotell. Kobisime terrassile istuma. Hotell asub jarve aares, magede ja bambuse syles.
Seal on vaikne ja inimtyhi. Ohtul tegime restos kerge hiina toidu ja siis uurisime lahemalt oma tuba. Koik vaga ilus. Kuigi kypsised said kohe otsa.
Kristiina tegi uue reegli - koigepealt peame kypsised sooma anni voodis ja siis laheb igayks oma voodisse magama. Ann pole sellega nous.
Wednesday, October 6, 2010
Raport. Paev 4
Kuna meil oli eile meeles uks ketti panna, siis ei saanudki kaks pakapikku hommikul iseeseisvalt sisse. Kahjuks ei toonud nad midagi, kyll aga lahkusid koos tolmuga.
Kahe paiku sai ka Krissu jalad alla ja lahkusime rongijaama suunas, et osta piletid neljapaevaks Wuxisse.
Kohutav rahvamoll ja kaos oli jaamas ja lahistel, sellest hoolimata voitlesime valja Wuxi piletid ja ka postmargid postkontoris.
Edasi soitsime taksoga joe aarde (taksojuhil olid pruunid parlhambad), et minna topsikuga joe alt labi ja sealt Shanghai ajaloomuuseumi.
Hirmus mitmemiljonipealine rahvamass kandis meid kyll joe alla, kuid ajaloomuuseumi me seekord ei leidnudki. Leidsime hoopis vaikse armsa oaasi keset mollu nimega flower bar ja tegime seal kohvid.
Kristiina ettepanekul soitsime Cool Docksi ja tegime seal valged veinid , koht laks jube tyhjaks ja soitsime jaapani restorani, see oli kyll kinni , aga mis siis! Niipea kui taksost valja saime, komistasime karutaie keraamika otsa, mis ei maksnud mitte midagi. Ostsime peaaegu kogu karu tyhjaks. Sai mumme ja triipe. Siis soime teises jaapani kohas kohud tais ja laksime kassibaari ehk kissurisse edasi. Kohtusime jalamaid sharmantsete prantsuse meestega, kes olid abielus ehtsate siberi venelastega. Peale monda arbuusivodkat votsin Krissul kaest ja palusin ta endaga taksosse.
Nyyd olemegi koos keraamika ja keedetud munadega sealsamas kust alustasime.
Head ood
Rr ja Knstr
Kahe paiku sai ka Krissu jalad alla ja lahkusime rongijaama suunas, et osta piletid neljapaevaks Wuxisse.
Kohutav rahvamoll ja kaos oli jaamas ja lahistel, sellest hoolimata voitlesime valja Wuxi piletid ja ka postmargid postkontoris.
Edasi soitsime taksoga joe aarde (taksojuhil olid pruunid parlhambad), et minna topsikuga joe alt labi ja sealt Shanghai ajaloomuuseumi.
Hirmus mitmemiljonipealine rahvamass kandis meid kyll joe alla, kuid ajaloomuuseumi me seekord ei leidnudki. Leidsime hoopis vaikse armsa oaasi keset mollu nimega flower bar ja tegime seal kohvid.
Kristiina ettepanekul soitsime Cool Docksi ja tegime seal valged veinid , koht laks jube tyhjaks ja soitsime jaapani restorani, see oli kyll kinni , aga mis siis! Niipea kui taksost valja saime, komistasime karutaie keraamika otsa, mis ei maksnud mitte midagi. Ostsime peaaegu kogu karu tyhjaks. Sai mumme ja triipe. Siis soime teises jaapani kohas kohud tais ja laksime kassibaari ehk kissurisse edasi. Kohtusime jalamaid sharmantsete prantsuse meestega, kes olid abielus ehtsate siberi venelastega. Peale monda arbuusivodkat votsin Krissul kaest ja palusin ta endaga taksosse.
Nyyd olemegi koos keraamika ja keedetud munadega sealsamas kust alustasime.
Head ood
Rr ja Knstr
Monday, October 4, 2010
Raport. Paev 3
Raport. Paev 3
Kuna me unustasime eile ukse ketti panna, yllatasid meid hommikul kolm voorast meest elutoas kes vaatasid lambamultikaid. Nad olid ka terve elutoa juhtmeid tais tommanud ja meie arust ei sobinud see sisustusega yldse. Me ei tahtnud nendega yhineda (ja tegelikult poleks ka diivanile peale nende keegi mahtunud), seega soime hommikust voodis. Krissu ajas voodisse kypsisepuru.
Varsti lahkusid vohivoorad elutoast ja paev vois alata.
Krissu ei tahtnud kuhugi minna. Ann tahtis minna kohe ja igale poole ning kraapis ust.
Lopuks sai Krissu ka haaled sisse ning me soitsime Red Town linnaossa. Seal on jarjekordne kunstikvartal. Krissu kysib korval pahuralt: kas nyyd kultuurist juba aitab???? Ann vastab, et mitte veel.
Punases linnas oli tegelikult vahva sest seal polnud kedagi peale kymnete skulptuuride ning suletud galeriide. Paar naitust olid avatud – yks neist 2010 10,000 unistuse naitus. Seal raakisid sadades telerites hiina noored oma unistustest (paralleelselt) ning korval oli ka installatsioon kus 10,000 autot oli erinevate unistuste temaatilisteks kujundatud.
Edasi laksime Taikang Lu’le. Seal eriti vahva ei olnud kuna seal oli parasjagu kogu Shanghai 25-miljoniline elanikkond. Lisaks moned miljonid korvalprovintsidest. Riigipyha siiski. Krissu puges kohe jaapani restorani nurka peitu kuid Ann oli palju vapram. Voitles sydikalt massidega ning valjus voitjana.
Peale Asahi- ning sushiringi hakkasime kodupoole liikuma. Ostsime koikidest keraamikapoodidest mis teele jaid, Kristiinale nousid. Yhes poes syydistati meid valerahaga maksmises. Kuid meie olime targemad ja valjusime sirge seljaga poest ning palusime myyjal rumaluste raakimise lopetada. Sinna see jutt siis ka jai.
Kodus imetlesime oste ja laksime neid tahistama Lambruscoga.
Nyyd laheme magama ja kirjutame homme jalle.
Tervitades,
Enn ja Kristiine
Kuna me unustasime eile ukse ketti panna, yllatasid meid hommikul kolm voorast meest elutoas kes vaatasid lambamultikaid. Nad olid ka terve elutoa juhtmeid tais tommanud ja meie arust ei sobinud see sisustusega yldse. Me ei tahtnud nendega yhineda (ja tegelikult poleks ka diivanile peale nende keegi mahtunud), seega soime hommikust voodis. Krissu ajas voodisse kypsisepuru.
Varsti lahkusid vohivoorad elutoast ja paev vois alata.
Krissu ei tahtnud kuhugi minna. Ann tahtis minna kohe ja igale poole ning kraapis ust.
Lopuks sai Krissu ka haaled sisse ning me soitsime Red Town linnaossa. Seal on jarjekordne kunstikvartal. Krissu kysib korval pahuralt: kas nyyd kultuurist juba aitab???? Ann vastab, et mitte veel.
Punases linnas oli tegelikult vahva sest seal polnud kedagi peale kymnete skulptuuride ning suletud galeriide. Paar naitust olid avatud – yks neist 2010 10,000 unistuse naitus. Seal raakisid sadades telerites hiina noored oma unistustest (paralleelselt) ning korval oli ka installatsioon kus 10,000 autot oli erinevate unistuste temaatilisteks kujundatud.
Edasi laksime Taikang Lu’le. Seal eriti vahva ei olnud kuna seal oli parasjagu kogu Shanghai 25-miljoniline elanikkond. Lisaks moned miljonid korvalprovintsidest. Riigipyha siiski. Krissu puges kohe jaapani restorani nurka peitu kuid Ann oli palju vapram. Voitles sydikalt massidega ning valjus voitjana.
Peale Asahi- ning sushiringi hakkasime kodupoole liikuma. Ostsime koikidest keraamikapoodidest mis teele jaid, Kristiinale nousid. Yhes poes syydistati meid valerahaga maksmises. Kuid meie olime targemad ja valjusime sirge seljaga poest ning palusime myyjal rumaluste raakimise lopetada. Sinna see jutt siis ka jai.
Kodus imetlesime oste ja laksime neid tahistama Lambruscoga.
Nyyd laheme magama ja kirjutame homme jalle.
Tervitades,
Enn ja Kristiine
Raport. Paev 2
Raport. Paev 2
Arkasime, soime, pesime.
Uurisime ponevat linnakaarti kuhu oli peale joonistatud/kirjutatud palju soovitusi, kuhu minna, mida teha. Otsustasime Moganshan Lu kunstikvartali kasuks. Saime imeilusa takso ja veerandtunni parast olime kohal. Seal oli jube tore. Palju galeriisid. Esimene galerii kus me kaisime, oli fotogalerii. Seal myydi kohe postkaarte (nii nagu tuvid on kohe suured). Leidsime ka kohutavalt toreda maaligalerii kus koikide maalide servas oli vaike loom. Samuti kaisime keraamikagaleriis kus Ann ei lubanud Kristiinal midagi puutuda. Igaks juhuks.
Kogu kvartal on vanad tehasehooned kuhu nyyd on ehitatud galeriid, ateljeed, poed ja kohvikud. Aeg laks kiiresti ja pool jai nagemata. Saime tasuta kymneid naitusi ja oli toesti vaga huvitav.
Peale naitusekylastust votsime massaazi ja siis soitsime teisele poole joge Pudongi sushit sooma. Sushi oli sama ilus kui maitsev.
Anni ettepanekul jalutasime sealt joe aarde promenaadile ja sealt yletasime praamiga Huangpu joe. Pilet maksis pool hyaani ehk umbes 85 senti. Edasi tegime kiire arbuusivodka Cool Docksi kvartalis ega lasknud end ahvatleda baari pakkumisest 120 hyaani-joo kaua jaksad (open bar). Sealt tulime ilusti koju ning hetk tagasi kostus ylevalt korterist mitmeid naishiinlase karjeid millele jargnesid korduvad kirveloogid. Ann ei pilgutanud silmagi kuid Kristiina on pisut mures ja motleb kas vajutada paanikanuppu praegu voi hommikul (siis kui midagi juba laepaneelide vahelt tilkuma hakkab). Yks on kindel - ukse paneme ooseks ketti.
Nyyd tuttu.
Tervitades,
Ann valiviiva Aet och Kristiina valiviiva Maria
Arkasime, soime, pesime.
Uurisime ponevat linnakaarti kuhu oli peale joonistatud/kirjutatud palju soovitusi, kuhu minna, mida teha. Otsustasime Moganshan Lu kunstikvartali kasuks. Saime imeilusa takso ja veerandtunni parast olime kohal. Seal oli jube tore. Palju galeriisid. Esimene galerii kus me kaisime, oli fotogalerii. Seal myydi kohe postkaarte (nii nagu tuvid on kohe suured). Leidsime ka kohutavalt toreda maaligalerii kus koikide maalide servas oli vaike loom. Samuti kaisime keraamikagaleriis kus Ann ei lubanud Kristiinal midagi puutuda. Igaks juhuks.
Kogu kvartal on vanad tehasehooned kuhu nyyd on ehitatud galeriid, ateljeed, poed ja kohvikud. Aeg laks kiiresti ja pool jai nagemata. Saime tasuta kymneid naitusi ja oli toesti vaga huvitav.
Peale naitusekylastust votsime massaazi ja siis soitsime teisele poole joge Pudongi sushit sooma. Sushi oli sama ilus kui maitsev.
Anni ettepanekul jalutasime sealt joe aarde promenaadile ja sealt yletasime praamiga Huangpu joe. Pilet maksis pool hyaani ehk umbes 85 senti. Edasi tegime kiire arbuusivodka Cool Docksi kvartalis ega lasknud end ahvatleda baari pakkumisest 120 hyaani-joo kaua jaksad (open bar). Sealt tulime ilusti koju ning hetk tagasi kostus ylevalt korterist mitmeid naishiinlase karjeid millele jargnesid korduvad kirveloogid. Ann ei pilgutanud silmagi kuid Kristiina on pisut mures ja motleb kas vajutada paanikanuppu praegu voi hommikul (siis kui midagi juba laepaneelide vahelt tilkuma hakkab). Yks on kindel - ukse paneme ooseks ketti.
Nyyd tuttu.
Tervitades,
Ann valiviiva Aet och Kristiina valiviiva Maria
Subscribe to:
Posts (Atom)
