(Oklahomas ja Texases kaisime Augusti lopus. Kuid kunagi ei postitanud juba valmisolnud teksti. Tagantjargi, siin ta on:)
Howdy Ma'am!
Oli asja Ameerikasse. Kiire ulevaade viimasest kumnest paevast:
Kogu leadership pidi osalema Councelor Approach Sales treeningul. Kestis kolm paeva. Vaga hea koolitus, soovitan tulikuumalt koigile (sponsoreerimata reklaam Wilson Learning'ule. Nad voiksid kull sponsoreerida.)
Peale seda oli poolteist paeva miitinguid. Vaga tore oli kolleegidega kohtuda ja juttu raakida. Muidu kirjutame ainult kirju, kuid nuud on ka nagu juures. Lemmik inimesed on Robert finantsist, Barry ITst (parim nali temalt maikuus: "Hey, Barry. We are going for a drink later this evening. Would you like to join?" Barry looks at me and says with dead-serious face: "Yeah, sure. I will meet you there.". :) :) :) Te peate lihtsalt ette kujutama surmtosist n2gu... Lemmikinimesed veel: Krissu on paris tore (hihii), Monte, kes juhib Tampa konekeskust, ja meie ulemused. Nii lahe on raakida inimestega, kes moistavad inglise keelt ja teevad nalja.
Ammerika kogemuse huvides oli tore, et meile oli korraldatud (voi meid oli kutsutud) minek pesapallimangule. Mang vaga palju elevust ei tekitanud, kuid oli naljakas vaadata, kuidas koik mehed puudsid mangu selgitada... ja pakuti alkoholi. Mang oli igav. Ainult Koigevagem teab, kes voitis, sest meie lahkusime enne loppu. Positiivne oli, et sain endale voistkonna mutsi! (ei maleta meeskonna nime)
Kui treeningud/koosolekud olid labi, siis jaime Krissuga veel Dallasesse paariks paevaks. Meie kolleegid-sobrannad korraldasid reisi Oklahomasse pikaks nadalalopuks. Nii et reedel, peale minu lokikeerutust ja kohmetut tunnikest peakontoris, asusime teele. Krissu juhtis autot. Sihtmargiks oli Broken Bow, Oklahoma. Buck Fever Cabin (http://www.buckfevercabins.com/). Tee peal peatusime lounaks mingis kiirsoogikohas ja soime ameerika kogemuse huvides toelist hamburgerit.
Meie pika nadalalopu kaaslasteks olid Denise ja Cheryl Hiltonist, Denise'i mees John ja Cheryl'i ema. Cheryli ema on tuhandeaastane vanaema, kes kallistab koiki kogu aeg. Denise'i mees on on selline vaikne eestlaslik kalamees.
Tore oli olla metsas, kus koduselt muhises mets ja lahedal olev kiirtee... Hommiksuoogiks oli mimosa ja tortilla chipsid. See on camping ameerika moodi....
Kaisime kambaga kanuudega soitmas. See oli esimene kord niimoodi karestikuliselt joel uksi seigelda. Alguses olime koik vettkartvad linnatudrukud, kuid peale esimest umberkaimist paistsime juba professionaalsete seiklejatena.Umberkaimine oli tore ka teisel pohjusel - nimelt oli umbes tuhat kraadi kuumust, seega jahe joevesi oli igati teretulnud.
Jargmisel paeval olime koik polenud.
Mis veel ponevat? Ponev oli ka amblikujaht Kristiina madratsi vahel keset ood... Kohalikud poed-baarid. No taitsa hillbilly b-kategooria film... :) "kristlikud" inglikogudused iga nurga peal ja hiiglasuured inimesed.
Kuid siis tuli aeg lennuki peale minna...
No comments:
Post a Comment