10. jaanuar 2010
...joudsin kohale. NK1 palus, et ma reedel lennujaama minekut vaga viimasele hetkele ei jataks - turvakontrolli olevat tema andmetel Tallinnas karmistatud ja seega pidavat pikad turvajarjekorrad olema. Vottes tema nou kuulda, joudsin 12.58 lennujaama ja 4 minuti jooksul olin joudnud ennast sisse tshekata, turvakontrollist labi minna ja lennujaama baaris siidri ara tellida. tallinna lennujaam on tore. helsingi lennujaamas tegin natuke kohustuslikku shoppamist - nad kyll unustasid mu tootelt piiks-piiks asja maha votta ja seega kui ma seal hiljem ringi hulkusin, siis turvavaravatest labi minnes, muudkui piiksusin. jain loomulikult punase naoga seisma ja ootasin, et turva mulle peale lendaks. Kuid kedagi ei huvitanud. Teistkordsel piiksumisel laksin ise vabatahtlikult myyja juurde selgitusi andma. ta eemaldas mu piiksuva elemendi. olin tanulik.
lend oli pikk ja kraunuvaid lapsi tais. kuid kui kohale joudsin ja NK1 kaest kuulsin, et eelmine kord oli ta Helsingi lennujaamas lennukis 6,5 tundi oodanud enne kui nad 8,5 tunnist lendu alustada said, olin tanulik.
Shanghai lennujaamas olin nagu juba oma jope. sihikindlalt tuiskasin labi koridoride otse taksopeatuse poole. aadressi oskasin ka hiina keeles ytelda. Taksojuht oli viisakas noormees, yldse ei sylitanud, rohitsenud ega maganud. kordagi ei kasutanud ka autosignaali. see koik oli vaga yllatav. samuti polnud ummikuid. mystika. joudsin oigesse kohta, mis vihjab, et ta oli minust taitsa aru saanud ja sobrannaga jallenagemine oli tore.
laksime pohmarestorani hommikust sooma. pohmarestoran selleparast, et seal menyys ainult pohmat ravivad toidud ning parast pikka lendu on mul alati pohma tunne. ja sellel pole midagi pistmist unetableti, kahe veini ja peavalu leevendava aspiriini manustamisega. Seejarel massaazh, kus oli kohutavalt naljakas. iga kord kui selja peal yhte punkti vajutas, hakkasin suure haalega naerma. hiinlane oli segaduses ja muudkui vabandas.
Kuna oli juba nii kurnav paev olnud, siis oli vaja teha yks lounauinak. ja siis laks edasi sama vasitavalt - jalutuskaik, ohtusook, baar, kus kokteilides ei tundunud yldsegi alkoholi sees olevat. kuid koju joudsime taitsa moistlikul ajal. yleyldse lollusi ei teinud. vaga uhke olen enda yle. magasime kella yheni (minu puhul on see wow!), tegime trenni (minu puhul double wow! ja saunast suutsime 65 kraadi valja pigistada) ja nyyd avame kohe siidri ja oleme vaikselt kodus ja vaatame filmi. puhkus on karm.
NK2
PS hiina tarkusetera: what's the difference between erotic and kinky? erotic is when you use a feather, kinky when you use the whole chicken.
Monday, April 12, 2010
Invasioon
2005: 1
2007: 2
2009: 6
2010: 22
Mis numbrid need on? Need tagasihoidlikud kuid jarjekindlalt tousvad numbrid naitavad eestlaste kogukonna arvukuse kasvu Shanghais. Loodame aastakymne lopuks poole Eesti elanikkonnast siia kolida.
Selle aasta juunist algab Hiina majanduses, poliitikas ning kultuurielus uus ajajark. Kuidas seda tulevased polved ning kroonikud nimetama hakkavad, pole veel kindel.
20.juunil asub Tallinnast Shanghai poole teele Kristiina Himma. Peale pikka lennuteed jouab ta 21.juuni hommikul Shanghaisse, et meid, kohalikke eestlasi oma kohalolekuga jaanipaeva puhul roomustada. Edasi laheb Krissu oma uude elu- ning toopaika: Wuxisse. "Millega Hiina tema tuleku ara on teeninud?" Ilmselt nii kysisite praegu eelolevat lugedes. Mitte millegagi. Kuid Krissu syda on hea ja ta tuleb appi siia kus teda koige rohkem vajatakse.
Tere tulemast siia, minu tulevane abikaasa! Hiina ja mina ootame juba vaga. Motlesin sulle valja hiina nime (saabumiskingituseks) He Ma 河马(sarnaneb Himmale ja tahendab joehobu, ilmselt voi vahemalt otsetolkes). Pole tanu vaart!
Kuna Krissu hakkab siin nyydsest ka oma muljeid avaldama, tapsustan selguse mottes et Kristiina Himma on tuntud ka kui NK2 ning mina, Laur, NK1.
Need lyhendid on parit Soomest ning tahendavad Nais-Krisu number 1 voi 2.
Kodueestlastele aga yks ilus pilt Eesti Expopaviljonist:
2007: 2
2009: 6
2010: 22
Mis numbrid need on? Need tagasihoidlikud kuid jarjekindlalt tousvad numbrid naitavad eestlaste kogukonna arvukuse kasvu Shanghais. Loodame aastakymne lopuks poole Eesti elanikkonnast siia kolida.
Selle aasta juunist algab Hiina majanduses, poliitikas ning kultuurielus uus ajajark. Kuidas seda tulevased polved ning kroonikud nimetama hakkavad, pole veel kindel.
20.juunil asub Tallinnast Shanghai poole teele Kristiina Himma. Peale pikka lennuteed jouab ta 21.juuni hommikul Shanghaisse, et meid, kohalikke eestlasi oma kohalolekuga jaanipaeva puhul roomustada. Edasi laheb Krissu oma uude elu- ning toopaika: Wuxisse. "Millega Hiina tema tuleku ara on teeninud?" Ilmselt nii kysisite praegu eelolevat lugedes. Mitte millegagi. Kuid Krissu syda on hea ja ta tuleb appi siia kus teda koige rohkem vajatakse.
Tere tulemast siia, minu tulevane abikaasa! Hiina ja mina ootame juba vaga. Motlesin sulle valja hiina nime (saabumiskingituseks) He Ma 河马(sarnaneb Himmale ja tahendab joehobu, ilmselt voi vahemalt otsetolkes). Pole tanu vaart!
Kuna Krissu hakkab siin nyydsest ka oma muljeid avaldama, tapsustan selguse mottes et Kristiina Himma on tuntud ka kui NK2 ning mina, Laur, NK1.
Need lyhendid on parit Soomest ning tahendavad Nais-Krisu number 1 voi 2.
Kodueestlastele aga yks ilus pilt Eesti Expopaviljonist:
Uus Kristiina Hiinas
Tere ka minu poolt!
Kuna majanduslangus on Eestit niivõrd rusunud, otsustasin minna sinna, kus aasad on rohelisemad ja õlu odavam. Otsus oli seega täiesti ratsioonaalne... See, et mulle seal kohutavalt meeldib ja, et seal pesitseb NK1, ei puutub üleüldse asjasse.... Mind võib (loodetavasti) alates jaanipäevast kohata kas Wuxi Buddha all või Shanghais Kassibaaris. Miks "loodetavasti"? Kuigi pakkumine on allkirjastatud ja tööloa protsess on alanud, ei suuda ma seda kõike ikka veel uskuda. Tundub liiga sürr ja spontaanne minusuguse jaoks...
Kuid kavatsen Teid kõigega kursis hoida ja koos NK1-ga teavitada teid täiesti objektiivsel ja emotsioonide vabalt Hiinas toimuvast. Teiepoolsed tähelepanekud on alati teretulnud. Ning kui me mingil hetkel ära kaome, siis on võimalus, et meie uus kodumaa on suutnud palgata endale eesti-hiina tõlgi ja seega on blogi suletud ja meie kuskil aasade roheluses riisi kasvatamas. Kuid kuna ainuke eesti-hiina keele tõlk on meil juhuslikult tuttav, siis loodame sellistest sündmustest varakult teada saada...
Tagantjärgi postitan oma muljed jaanuarikuu puhkusest...
NK2 ehk siis Kristiina II ehk siis Kristiina Himma
Kuna majanduslangus on Eestit niivõrd rusunud, otsustasin minna sinna, kus aasad on rohelisemad ja õlu odavam. Otsus oli seega täiesti ratsioonaalne... See, et mulle seal kohutavalt meeldib ja, et seal pesitseb NK1, ei puutub üleüldse asjasse.... Mind võib (loodetavasti) alates jaanipäevast kohata kas Wuxi Buddha all või Shanghais Kassibaaris. Miks "loodetavasti"? Kuigi pakkumine on allkirjastatud ja tööloa protsess on alanud, ei suuda ma seda kõike ikka veel uskuda. Tundub liiga sürr ja spontaanne minusuguse jaoks...
Kuid kavatsen Teid kõigega kursis hoida ja koos NK1-ga teavitada teid täiesti objektiivsel ja emotsioonide vabalt Hiinas toimuvast. Teiepoolsed tähelepanekud on alati teretulnud. Ning kui me mingil hetkel ära kaome, siis on võimalus, et meie uus kodumaa on suutnud palgata endale eesti-hiina tõlgi ja seega on blogi suletud ja meie kuskil aasade roheluses riisi kasvatamas. Kuid kuna ainuke eesti-hiina keele tõlk on meil juhuslikult tuttav, siis loodame sellistest sündmustest varakult teada saada...
Tagantjärgi postitan oma muljed jaanuarikuu puhkusest...
NK2 ehk siis Kristiina II ehk siis Kristiina Himma
Sunday, October 25, 2009
Nädalavahetus
Reede ohtut tuli seekord kuidagi hirmus kaua oodata. Olin juba kella viieks koigi toodega yhelepoole saanud ja ohtusook algas alles kell 20.00
Vaatamata sellele, et saatsin oma kaunile kaaslasele keskmiselt iga 10 minuti tagant meile sisuga: Millal me minema hakkame? Kas nyyd? Aga nyyd? Aber jetzt? Jetzt? Wann sind wir daaaa?, ei tulnud kell kaheksa kuidagi kiiremini. Lopuks ta siiski tuli. Algas tavaline triangel - Sichuan Court ehk pandarestoran, jazzibaar ja kassibaar. Pandas laks koik plaaniparaselt - Santa Rita, spargel, baklazhaan, kammkarbid krobedal riisil ja tursk Sichuani hapukapsaga. Kui oleksin toidukriitik, peatuksin eelpoolmainitud staaridel kauem ja annaksin neile moned tahed. Kas Michelini voi taevatahed, tapselt veel ei tea. Edasi jazzibaar - minu louna-aafrika koduorkester mangis ilusti nagu ikka, vahel paneb motlema see et nad pole viimase aasta jooksul kordagi repertuaari vahetanud. Huvitav kuidas nad jaksavad. Jazzibaarist leidus ka imelise aktsendiga CEO Bangladeshist (rohutan - CEO, sest igaks juhuks koputas ta oma nimekaardile korduvalt, ilmselt kartes et ma ikka veel ei saanud aru et ta on CEO) kes aitas meid jarele pisut geograafias - Bangladesh is a different country, you know (korduvalt ja imeilusa aktsendiga). Olime sunnitud lahkuma. Kassides oli tore nagu ikka - Lailaiga suutsin luua erilise sideme ja Mimi oli pannud ennast sahtlisse peitu. Vestlused seekord paraku ei viinud kuhugi ja tegelikult oli ka nadal minu energiaga teinud oma too nii et lahkusin soliidselt kella 2 paiku. Ainus tahelepanuvaarne kylastaja oli Bryan (Krissu sina ehk maletad teda - see on see dimensioonimees Inglismaalt kes tootab siin oma keskkonnaasjaga). See on tore et tema nyyd Shanghais tagasi on.
Eile kondisin 18000 sammu ja leidsin palju uusi toredaid kohti! Varahommikul kell 14.30 algas tripp ja viis meid esialgu Huangpu Pudongipoolsele kaldapromenaadile mis oli yllatavalt ilus, edasi yle joe praamiga (mille pilet oli koriloikajalikult kallis - 0.50 juaani ehk umbes 5 eurosenti), siis Xintiandilaadsesse kvartalisse Cool Docks. See on vahva vaike kant mis on ilusti korda tehtud ja otse joe kaldal. Edasi laksime Lupu silla peale - see on maailma pikim kaarsild http://en.wikipedia.org/wiki/Lupu_Bridge ja sinna kaare otsa saab ronida! See oli vaga vahva - joe pudongipoolsel kaldal otse silla korval on valmimas Expokyla - vaga ponev on oodata millal koik see ime valmis saab. Ilmselt pean votma paariks kuuks palgata puhkuse et koike seda korralikult naha. Edasi kondisime Taikang Lu'le mis on ohtul pimedas imeline! Nagu muinasjutt! Tegime parastlounaveini ja edasi laksime minu kodu tagatanavasse Papa Mario tai restorani ohtust sooma. Vahva itaalia vana kes seda restorani peab, ei raagi sonagi ei hiina- ega inglise keelt kuid see-eest oskab aarmiselt voluvalt kylaliste eest hoolitseda ja peale ohtusooki neile limoncellot tuua. Edasi oli plaan minna austraallase baari mis asub samuti minu maja taga - teel sinna leidsin yhe hiina mehe sylest imelise koera kelle koheselt konfiskeerisin. Saime koeraga kohe headeks sopradeks ning otsustasime mitte kunagi teineteisest lahkuda. Kahjuks pidin mone minuti parast reaalsusesse naasema ning tagastama koera tema omanikule. Laksin kurvana Eddie baari ja leidsin sealt oma suureks roomuks eest bandi mis tegi aarmiselt halba muusikat ning oma semu Gordoni kes on Shanghai staarkeevitaja ning viskiekspert. Shotlane siiski. Halb muusika laks pisut halvemaks kui bandiga yhines soomlast meenutav trummar kes tujutult oma halvastikolavat komplekti tagus. Aga me ei lasknud ennast sellest segada. Keskendusime viskikoolitusele ning geograafilis-lingvistilistele keerdkaikudele. Olen nyydseks aru saanud et kui puudub soov kellegagi pikemalt vestelda, pole motet oelda et ma olen parit Eestist. See vastust toob alati vahemalt kymme uut kysimust. Peagi haaras baari omaniku Eddie vend kitarri, yks teine baarikylastaja elektrikitarri ja siis syndis juba pisut parem jamm. Loppkokkuvottes oli kohutavalt tore nagu alati.
Tana naudin laiska hommikut, varsti veeretan ennast massaazhi ja ujuma, loen natuke oues oma kohustuslikku kirjandust ning ehk teen mone sammugi. Nadalavahetused on ilgelt toredad.
Veel teile sinna pohjamaale - meil on siin 24 kraadi sooja, teil 4 :)
Vaatamata sellele, et saatsin oma kaunile kaaslasele keskmiselt iga 10 minuti tagant meile sisuga: Millal me minema hakkame? Kas nyyd? Aga nyyd? Aber jetzt? Jetzt? Wann sind wir daaaa?, ei tulnud kell kaheksa kuidagi kiiremini. Lopuks ta siiski tuli. Algas tavaline triangel - Sichuan Court ehk pandarestoran, jazzibaar ja kassibaar. Pandas laks koik plaaniparaselt - Santa Rita, spargel, baklazhaan, kammkarbid krobedal riisil ja tursk Sichuani hapukapsaga. Kui oleksin toidukriitik, peatuksin eelpoolmainitud staaridel kauem ja annaksin neile moned tahed. Kas Michelini voi taevatahed, tapselt veel ei tea. Edasi jazzibaar - minu louna-aafrika koduorkester mangis ilusti nagu ikka, vahel paneb motlema see et nad pole viimase aasta jooksul kordagi repertuaari vahetanud. Huvitav kuidas nad jaksavad. Jazzibaarist leidus ka imelise aktsendiga CEO Bangladeshist (rohutan - CEO, sest igaks juhuks koputas ta oma nimekaardile korduvalt, ilmselt kartes et ma ikka veel ei saanud aru et ta on CEO) kes aitas meid jarele pisut geograafias - Bangladesh is a different country, you know (korduvalt ja imeilusa aktsendiga). Olime sunnitud lahkuma. Kassides oli tore nagu ikka - Lailaiga suutsin luua erilise sideme ja Mimi oli pannud ennast sahtlisse peitu. Vestlused seekord paraku ei viinud kuhugi ja tegelikult oli ka nadal minu energiaga teinud oma too nii et lahkusin soliidselt kella 2 paiku. Ainus tahelepanuvaarne kylastaja oli Bryan (Krissu sina ehk maletad teda - see on see dimensioonimees Inglismaalt kes tootab siin oma keskkonnaasjaga). See on tore et tema nyyd Shanghais tagasi on.
Eile kondisin 18000 sammu ja leidsin palju uusi toredaid kohti! Varahommikul kell 14.30 algas tripp ja viis meid esialgu Huangpu Pudongipoolsele kaldapromenaadile mis oli yllatavalt ilus, edasi yle joe praamiga (mille pilet oli koriloikajalikult kallis - 0.50 juaani ehk umbes 5 eurosenti), siis Xintiandilaadsesse kvartalisse Cool Docks. See on vahva vaike kant mis on ilusti korda tehtud ja otse joe kaldal. Edasi laksime Lupu silla peale - see on maailma pikim kaarsild http://en.wikipedia.org/wiki/Lupu_Bridge ja sinna kaare otsa saab ronida! See oli vaga vahva - joe pudongipoolsel kaldal otse silla korval on valmimas Expokyla - vaga ponev on oodata millal koik see ime valmis saab. Ilmselt pean votma paariks kuuks palgata puhkuse et koike seda korralikult naha. Edasi kondisime Taikang Lu'le mis on ohtul pimedas imeline! Nagu muinasjutt! Tegime parastlounaveini ja edasi laksime minu kodu tagatanavasse Papa Mario tai restorani ohtust sooma. Vahva itaalia vana kes seda restorani peab, ei raagi sonagi ei hiina- ega inglise keelt kuid see-eest oskab aarmiselt voluvalt kylaliste eest hoolitseda ja peale ohtusooki neile limoncellot tuua. Edasi oli plaan minna austraallase baari mis asub samuti minu maja taga - teel sinna leidsin yhe hiina mehe sylest imelise koera kelle koheselt konfiskeerisin. Saime koeraga kohe headeks sopradeks ning otsustasime mitte kunagi teineteisest lahkuda. Kahjuks pidin mone minuti parast reaalsusesse naasema ning tagastama koera tema omanikule. Laksin kurvana Eddie baari ja leidsin sealt oma suureks roomuks eest bandi mis tegi aarmiselt halba muusikat ning oma semu Gordoni kes on Shanghai staarkeevitaja ning viskiekspert. Shotlane siiski. Halb muusika laks pisut halvemaks kui bandiga yhines soomlast meenutav trummar kes tujutult oma halvastikolavat komplekti tagus. Aga me ei lasknud ennast sellest segada. Keskendusime viskikoolitusele ning geograafilis-lingvistilistele keerdkaikudele. Olen nyydseks aru saanud et kui puudub soov kellegagi pikemalt vestelda, pole motet oelda et ma olen parit Eestist. See vastust toob alati vahemalt kymme uut kysimust. Peagi haaras baari omaniku Eddie vend kitarri, yks teine baarikylastaja elektrikitarri ja siis syndis juba pisut parem jamm. Loppkokkuvottes oli kohutavalt tore nagu alati.
Tana naudin laiska hommikut, varsti veeretan ennast massaazhi ja ujuma, loen natuke oues oma kohustuslikku kirjandust ning ehk teen mone sammugi. Nadalavahetused on ilgelt toredad.
Veel teile sinna pohjamaale - meil on siin 24 kraadi sooja, teil 4 :)
Monday, September 28, 2009
Töö
Vaata sipelgaid ratturi taga punaste ja siniste kiivritega; neid oli tapselt 32 tykki vaatamas kuidas yks trossi kanalisatsioonikaevust valja sikutas
Mina ja Hiina – 4 kuud hiljem
Lühiülevaade viimase nelja kuu tipphetkedest Shanghais:
Mai – Imeilusad ilmad, külas imeline Saale kes suudab öelda ‘vau’ kasvõi kord minutis ja seda iga kord veenvalt. Kassibaari avastamine – kohalik Vallibaar mille omanik Jenny on alati meeldivalt shvipsis ning teeb oma lemmikkülalistele alati heldekäeliselt välja. Kui ma poleks üks lemmikutest, siis seda ma ju siin ei mainiks. Samuti elavad seal kaks kassi – Mimi ja Lailai. Väga erinevate iseloomudega elukad – mõlemad väga ilusad aga üks on pisut pirtsakas ja mängib raskesti kättesaadavat. Teine on alati oma kohal külmkapi peal ja ootab paisid.
Palju lennumiile Hiinasiseste lendudega – Gut!
Juuni – Ikka veel imeilusad ilmad! Külas Krissu kelle mõistlikkus, arukus ja sära murrab ka karmimad südamed kui minu oma. Jaanipäev – unustamatu – keset Shanghai kesklinna lõkke, kartulisalati, grilli, viru valge ja Eesti muusika ja lehviva sinimustvalgega. Vaadates lähikaadrit poleks kahtlustki, et tegevus toimub Shanghais. Mina pean ajalukku mineva kõne kallile prantsuse rahvale. Saabub Buratino ning Rasmus – koos nende saabumisega jõuavad minu ellu vaimne värske õhk ning usk inimkonda. Ilmad hakkavad minema liiga palavaks ning pidev higikord muutub paratamatuks kaaslaseks.
Juuli – Ilmad on liiga palavad. Nii palavad, et loomadel loomaaias pole enam tuju ennast näidata ega minul tuju neid vaadata. Eestis on laulupidu. Vaatan läbi interneti ja igatsen. Lehvitan peas sinimustvalget. Ja igatsen. Minu vend saabub teisele visiidile. Kui tema on siin, siis mul ongi kõik olemas ja hästi. Kui ta on kodus Tallinnas, on mul pool puudu. Täpselt nii lihtsalt käibki. Käime loomaaias, veel loomaias, veel paar korda loomaaias, akvaariumis ja korra veel akvaariumis, sõidame linnast välja grüünesse ja mõnikord istume terve päev kodus, naudime konditsioneeri poolt meile tehtud jahedat õhku ja vaatame lambamultikaid. Mitu korda järjest.
August – Ilmad on endiselt liiga palavad. Saabuvad Sandra ja Uku ja koos nendega minu usk armastusse ja harmooniasse. Imeline nädal täis huvitavaid vestlusi mis kestavad poole ööni, palju reise ja palju palavust. Pinget jätkub viimase sekundini. Augustiga tuli ka minu ellu vene restoran “Lendav elevant” kus saab süüa pesuehtsat kartulisalatit, pelmeene, kasukat, heeringat. Tuli ka jalgpall ja vahva kogemus tribüünil sinimustvalget lehvitades oma-maa mehele kaasa elada. Samast kohast leidsin hiina poisi kes vapralt sinimustvalget lehvitas. Augustis sulas minu süda üles.
September – Ma sain 30. Alustasin marketingiõpingutega kuna leidsin et minu tööalane stagnatsioon on tekkinud seetõttu kuna minu vanad head mõtted pole enam kuigi head ja uusi häid mõtteid pole. Ilmad on taas imeilusad!
Oktoober – Hiina rahvavabariik saab 60!
See oli kõik minust. Järgmine kord kirjeldan jälle seda mis minu ümber on.
Mai – Imeilusad ilmad, külas imeline Saale kes suudab öelda ‘vau’ kasvõi kord minutis ja seda iga kord veenvalt. Kassibaari avastamine – kohalik Vallibaar mille omanik Jenny on alati meeldivalt shvipsis ning teeb oma lemmikkülalistele alati heldekäeliselt välja. Kui ma poleks üks lemmikutest, siis seda ma ju siin ei mainiks. Samuti elavad seal kaks kassi – Mimi ja Lailai. Väga erinevate iseloomudega elukad – mõlemad väga ilusad aga üks on pisut pirtsakas ja mängib raskesti kättesaadavat. Teine on alati oma kohal külmkapi peal ja ootab paisid.
Palju lennumiile Hiinasiseste lendudega – Gut!
Juuni – Ikka veel imeilusad ilmad! Külas Krissu kelle mõistlikkus, arukus ja sära murrab ka karmimad südamed kui minu oma. Jaanipäev – unustamatu – keset Shanghai kesklinna lõkke, kartulisalati, grilli, viru valge ja Eesti muusika ja lehviva sinimustvalgega. Vaadates lähikaadrit poleks kahtlustki, et tegevus toimub Shanghais. Mina pean ajalukku mineva kõne kallile prantsuse rahvale. Saabub Buratino ning Rasmus – koos nende saabumisega jõuavad minu ellu vaimne värske õhk ning usk inimkonda. Ilmad hakkavad minema liiga palavaks ning pidev higikord muutub paratamatuks kaaslaseks.
Juuli – Ilmad on liiga palavad. Nii palavad, et loomadel loomaaias pole enam tuju ennast näidata ega minul tuju neid vaadata. Eestis on laulupidu. Vaatan läbi interneti ja igatsen. Lehvitan peas sinimustvalget. Ja igatsen. Minu vend saabub teisele visiidile. Kui tema on siin, siis mul ongi kõik olemas ja hästi. Kui ta on kodus Tallinnas, on mul pool puudu. Täpselt nii lihtsalt käibki. Käime loomaaias, veel loomaias, veel paar korda loomaaias, akvaariumis ja korra veel akvaariumis, sõidame linnast välja grüünesse ja mõnikord istume terve päev kodus, naudime konditsioneeri poolt meile tehtud jahedat õhku ja vaatame lambamultikaid. Mitu korda järjest.
August – Ilmad on endiselt liiga palavad. Saabuvad Sandra ja Uku ja koos nendega minu usk armastusse ja harmooniasse. Imeline nädal täis huvitavaid vestlusi mis kestavad poole ööni, palju reise ja palju palavust. Pinget jätkub viimase sekundini. Augustiga tuli ka minu ellu vene restoran “Lendav elevant” kus saab süüa pesuehtsat kartulisalatit, pelmeene, kasukat, heeringat. Tuli ka jalgpall ja vahva kogemus tribüünil sinimustvalget lehvitades oma-maa mehele kaasa elada. Samast kohast leidsin hiina poisi kes vapralt sinimustvalget lehvitas. Augustis sulas minu süda üles.
September – Ma sain 30. Alustasin marketingiõpingutega kuna leidsin et minu tööalane stagnatsioon on tekkinud seetõttu kuna minu vanad head mõtted pole enam kuigi head ja uusi häid mõtteid pole. Ilmad on taas imeilusad!
Oktoober – Hiina rahvavabariik saab 60!
See oli kõik minust. Järgmine kord kirjeldan jälle seda mis minu ümber on.
Wednesday, September 23, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)
