Kiirpostitus. Eelmisel kolmapäeval oli järjekordne väljasõit meie lastekoduga. Läksime parki tuulelohesid lennutama. Kontrollküsimus: Millal teie viimati tuulelohesid lennutasite?? Minu jaoks oli see üleüldse esimene kord. Ja olin üllatunud kui lübus võis see olla. Eks nii oligi, et alguses püüdsid lapsed, kuid nemad ju jooksid jäneshaake tehes, edasi-tagasi nagu põgeneks herilase eest ja siis ei saa küll tuulelohe õhku tõusta, ja siis võtsid täiskasvanud rahulikult asjad üle. Imelik oli vaadata oma ülemusi üle muruplatsi jooksmas... Eks ise oli mingi hetk samasugune.
Kuid üritus algas loomulikult laste etteastetega ja mängudega, kust ka valged "pidid" osa võtma. Miks pidid? Eks ikka sellepärast, et kokkukutsutud ajakirjanikud-fotograafid saaksid pilte teha. Mingil hetkel lihtsalt seisime Meremehega ja naeratasime minut aega kramplikult, sest välgud sähvisid. Üldse polnud tore.
Ja siis hakkas vihma sadama...
Üldisel oli tore. Kuid lastega ma seekord liiga ei tegelenud. Lily oli mind ka unustanud. Sain sellest nüüd üle.
No comments:
Post a Comment