Aaarrrghhhh

Imestan, kuidas hotell veel püsti püsib... ning imetlen oskust raha teenida mittemidagi tegemisest... Detailidesse laskumata elan siin anonüümselt tööstressi välja...

See nädal ja järgmisel olen reservatsiooni osakonnas, mida juhib ebaingellik Ingel (inglisekeelse nimega). Kujutage ette õuna, millel kaks jalga all, miniseelik ja punased tikk-kontsadega kingad jalas. Ta ei naerata, ei tervita, vaid põrnitseb. Olen nüüd tema osakonnas olnud kaks päeva ja ta pole kordagi minuga otse rääkinud ja minu viisakatele naeratusrohketele otse temale suunatud "tere hommikust" ja "homseni" hõigetele pole kordagi vastatud. Põrnitseb korraks ja siis pöörab pilgu kõrvale. Esmaspäeva hommikul ütles minust mööda vaadates, et pole aega minuga rääkida ja siis lõikas küüsi pool tundi. Kella kolmest kuulsin bling-blong hääli ta arvutist, mis tekivad kui mängida mingit mullilaskimse mängu vmt ja kui poole tunni pärast see vakka jäi ja ma ta poole pea pöörasin, siis sain aru, et ta pole mitte lõpetanud mängimist, vaid on suundunud solitaire´i juurde. Tegin tööd edasi ja kui ma rõõmsalt pool kuus talle head aega ütlesin, siis oli tal sama kaardimängu pilt veel ees.... Täna hommikul alustas ta kohe kaartidega.

Samasugust suhtumist ja pliiats-kukub mentaliteeti kogesin täna ka FO (front office) ja Purchase´ing osakonnas. Ma ei viska esimest kivi - ise lahkun ka üpris täpselt. Kuid töö ajal, kui on tööd vaja teha, siis teen ma tööd. Ja nüüd kui meil on paanika-klaarika laupäeval "avatava" Lastetoa pärast, siis olen valmis mistahes tegema. Täna õhtul peale tööd otsiti mind taga, et teada saada kui suur peaks olema Lastetoa logo ühel posteril. Kuna ei saanud niimoodi kohe vastata, sest ei saanud aru, millisest posterist jutt käis ja küsija unustas seda ise ka küsida ja raius järjekindlalt oma küsimust "kui suur peab see olema" ja ei mõistnud minu täiendavat küsimust, et milleks seda vaja läheb, kuhu sa seda panna tahad, siis lasin ühendust võtta Ostu osakonnaga, et leppida aeg kokku homme hommikuks, et räägime asjad selgeks. Kuna tegemist kiireloomulise asjaga ja meil homme kl 8.30 lastega väljasõit, siis loomulikult tahtsin kohtumist kella kaheksaks hommikul. Tema, kes mind taga ajas ja olevat ütelnud, et kiire-kiire asjaga, vastas selle peale, et kell kaheksa on liiga vara. Töö alles 8.30. Nii et see asi nüüd lükkub ka edasi, kuni tal aega on. Kuid arvake ära, kes selle eest pähe võib saada....

Selle lastetoa planeerimisega on riburadapidi selliseid asju. Minule on antud see asi koordineerida. Ideid genereerisin juba kuskil augustis....ja siis uuesti novembris.... ja siis nüüd uuesti märtsi alguses... Nüüd läksid puhtalt rakendusse minu ja Meremehe mõtted. Koordineerin. Koordineerisin ja tegin kõik ettevalmistused enne puhkust ära. Nüüd tulen tagasi ja mingid asjad on tehtud, kui keegi ei tea, mida teine teeb. Siin pole sellist traditsiooni, et saadame kirju CC ja hoiame üksteist kursis.... Võtsin siis asjad eile-täna kokku ja jagasin ülesandeid. Infoks see, et Lastetuba kuulub Terviseklubi alla, mis omakorda kuulub FO alla. Seega reaalsed töötajad ja rakendajad on FO inimesed. Üleüldse igasugused aktiviteedid peaks olema Terviseklubi rakendada. Minu ülesandeks oli koordineerida ehitamist ja ettevalmistamist. Ma ei saa reaalse rakendamisega seotud asju kellelegi käsuks panna. Ikka palun... ja kas äkki saaks.... Palusin siis FOl üle vaadata nädalavahetuse töögraafik, et kindlasti meil oleks piisavalt inimesi nii Terviseklubis, kui ka Lastetoas. Samuti mainisin nende tööga seotud vahendite olemasolu kohta.... Vastu sain suhtumise, et umbes nojah, kuid me ei saa ikka rohkem inimesi sinna panna, sest pühad on ja siis maksame kolmekordselt ja siis ei saa me seda-seda-seda-seda teha jne jne. Nagu see oleks minu asi... Seda juttu rääkis mulle assistant FOM. Tema saab pähe, kui see päris rakendamine ei õnnestu. Kuid sellest ta ei saanud aru. Mina rebendasin oma maksa. Samuti mingid hoopis umbluu teemad, mis puudutavad üldist pühade planeerimist (maipühad nädalavahetusel) ja mis pole kaugeltki minu teemad, kuid mulle lihtsalt turgatasid pähe, et oih-kas-me-sellele-oleme-mõelnud... ja siis visatakse mulle pilk, et mis see nende asi on (kuigi konkreetselt nende tööülesanne) ja siis teen mina selle lihtsalt ära, sest vastasel juhul jääks see tegemata....

Ning kõige selle kammajaaaaaaaa juures pidas peadirektor eile koosolekul osakonnapeadele kõne, et kuidas me oleme mõttetud ja ainukesed ideed tulevad temalt. Ja ta vaatas mulle ja Meremehele otsa. Võib olla oli see keelest tingitud, et räägib inglise keeles ja kuna me saame temast aru erinevalt enamusest, siis pilk maandub meie nägudel. Siis me küll siunasime Meremehega pärast teda (muidugi mitte tema ees)... Me ainukesena püüame midagi ära teha, toetust teistelt osakondadelt ei saa, teeme omade jõududega, ja pärast saame sõimata ka veel!!! Ja enamus peadirektori ideid pärineb kuuajalise hilinemisega ikka meilt... Mitte, et me suurepärased oleksime, kuid teised lihstalt ei tee midagi..... Teine näide sealt koosolekult selline, et peadirektor küsis, et mis oleme me ette võtnud kokkadega, kes hommikusöögi teenistuse ajal külalistega ei suuda suhelda ja põrnitsevad ainult. Et mis treeninguid plaanime. Ja siis vaatas jälle meile kahele otsa!!! Kuidas nüüd see meie teema oli??? Eriti kui laua taga istub Köögi osakonna ülem ja tegemist tema töötajatega. Mina olen eksole trainee, ja Meremees vastutab ettekandjate eest....

Ehk siis tegija saab peksa niikuinii... Inimesi lahkub siin iganädal, nii et pole aimu ka, kuidas siin paari kuu pärast üleüldse midagi toimuda saaks...

Ok. Hingan nüüd sügavalt sisse ja välja ja homme jälle päev.

Head ööd!