Check-in’is proovisin oma hiljutiavastatud trikki ja palusin, et minule antaks selline koht kus keegi korval ei istu. Onnestus taaskord ilma tagasilookideta. Ainus kord kus mulle seda headmeelt ei tehtud, oli Helsingi lennujaamas kus surmtosine Pertti, 67a. arvas et sellist asja nyyd kyll kuidagi korraldada ei saa, kuigi lend oli pooltyhi.
Lend laks imeliselt – Turkish Airlines on ennast ilmselt viimastel aastatel tosiselt katte votnud ja tulemus oli naha. Isegi lihtrahvale anti kotikesed sokkide, korvatroppide, magamisprillide, hambaharja ja huulepalsamiga. Toitu serveeriti paris noudest ja soogiriistad olid metallist. Enne lendu oli yhele stjuuardile selga tommatud kokakostyym, jatmaks muljet et tegemist on ohulaeva kokaga. Paris lahe efekt, vaatamata sellele, et koka nagemine toidu maitset eriti ei muutnud. Kohe peale lennu algust, kusagil Hefei kohal (neetud olgu Hefei, veelkord!) algas kole turbulents ja seetottu serveerimine lykkus yyratult edasi. Umbes 2 tundi. Vaevu jaksasin unega voideldes seda ara oodata. Aga turbulents oli vagev. Imselt siiani yks voimsamaid mida mina kogenud olen. Tekitasin omale jalle paralleelmaailma, et hirm nahka ei tuleks. Panin klapid pahe, kuulasin Cecilia Bartoli ‘Sospiri’ albumit (isegi muusika- ja filmivalik oli neil imeline!) ja raakisin samal ajal Helsingis Kaevupargis Lassega juttu. Aga siis sai turbulents labi, meile toodi syya. Lohe oli natuke liiga kaua ahjus istunud (ilmselt tanu turbulentsile), brokolist oli saanud pyree aga muidu maitses koik hasti. Veini ei joonud, selle eest votsin unetableti, uinusin momentaalselt ja arkasin 8 tundi hiljem, puhanud nagu laps laupaevahommikul. Kuidas ma armastan neid unetablette!
Nyyd istun Istanbuli Ataturk lennujaamas ja ootan lendu Ateenasse. Leidsin muheda kohviku, minu korval istub Vene pere, joon oma kolmandat kohvi. Kolmandat mitte selleparast, et mul hirmus kohviisu oleks olnud. Kolmandat selleparast, et lootsin esimesega tagasirahana saada Tyrgi Liire kui maksan Eurodes. Sain tagasi Eurosid. Ma natuke neid ettekandjaid kardan, jube tosised ja kurjad mehed paistavad. Aga no votsin end kokku ja seletasin loo ara, et ma tahaks mingit Liiri saada. Tellin veel yhe kohvi ja maksan eurodes, kas saaksin palun tagasi liire. Natuke pornitses altkulmu aga siis noogutas. Sain kohvi, sain liire. Aga ainult mynte!! Mul on ju paberrahasid vaja. No siis tellisin veel yhe kohvi ja maksin suurematsorti euroga ja kysisin uuesti tagasiraha liirides. Nyyd sain katte ka oma paberliirid Aga varsti on vaja kemmergusse minna.
Natuke ootamatult ‘tyrgi’ on siin lennujaamas. Vaga palju kummalisi sissemahitud voi rabaldunud inimesi, kurjade nagudega ja imelike mytsidega vanamehi, ja muidugi lakkamatud poed ‘Turkish Delights’e myymas mis minuarust on tapselt sama ahvatlevad kui Hiina maiustused. Aga nyyd tund veel oodata ja siis olen juba jargmisel lennul, veel poolteist tundi hiljem olen tagasi koduses Euroopa Liidus.
Arme Tyrgit sinna vota, eks?
No comments:
Post a Comment