Pidu meie konverentsikeskuse ballisaalis. Külalisi umbes 200 ringis. Kõik siis omanikufirma kõrged. Inimestel olid ikka ülikonnad seljas ja maha ei sülitatud. Lauad kaetud punaste linadega ning esimeses reas hiigelsuur ümmargune laud, kus keskel uhke lillevanik ja toolidel kaunistuseks ka šlehvid. See laud oli ülemustele. Laudade vahel on kaamerad ja fotograafid klõpsivad pilte teha.
Kui ruumi sisenesin, siis kohe President lehvitas ja rääkis midagi oma kolleegidele, kes noogutasid tunnustavalt...
Meie laud oli ülemuste laua kõrval ja meie poolt oli siis loomulikult Peadirektor, Lumi ja osakonnajuhatajad. Meremeest ei olnud, sest tema viibis puhkusel. Igal laual oli kaks pudelit Hiina karmi jooki ja kaks pudelit hirmodavad Hiina veini. Ja loomulikult toit. Hiina karmi joogi lasime kohe eemaldada. Meie sellega ei tegele....
Etteasteteks olid palgatud professionaalid. Avapauk oli ladinarütmides peotants. See oli haledalt piinlik. Sammud läksid meeles ära ja mis rütmid. No muidugi, võib olla olen ma liiga traditsiooniline ja konservatiivne. Samamoodi võiks ju kritiseerida Picassot, et miks pole ta David... Seega Hiina ladinarütmid oli kunst ja abstraktsus. Puhas performance. Sellele järgnesid hiinalikud viisid ja liigutused, mis tundusid tantsijatele nagu meelepärasemad olevat. Kui kõhutants algas, siis oli jälle tegemist kunstiga. Pole neil ju midagigi raputada... kuid tegemisrõõm on suurim rõõm... kuid teiselt poolt polnud ka seda rõõmu näha, sest tegemist ju nende tööga. Loomulikult vahepeal ka lauldi - oli nii romantilist laadi viise, kui ka Pekingi ooperi vilistamist ja kostüüme. Jõudemonstratsiooni tegid nelja suure Isa turvameeskond, kes karjusid ja peksid üksteist väga efektselt. Mis veel... hmm... kuid see polnud üldsegi nii huvitav. Palju huvitavam nii meie kui ka hiinlaste jaoks oli joomine.
Umbes teise etteaste ajal hakkas sagimine pihta. Osa rahvast tõusis püsti ja pudelite ja klaasidega mindi ülemusi tervitama ja austama. Ehk siis lähenetakse järjest mingile ülemusele, kallatakse klaasid seda kanget kraami täis, lüüakse kokku, juuakse põhjani, täidetakse kaasavõetud pudelist klaasid uuesti, minnakse järgmise juurde, ja põhjani jne. Kohutav trügimine ja möll. Siis oli mingi kõne ja järgmiste etteastete ajal tohtisid nüüd teine sats üles tõusta ja tervitama minna. Sinna kuulusime ka meie. Pudel kaasa ja Presidendi juurde. Tal oli rõõm loomulikult suur. Jälle tõlgi vahendusel suhtlesime, sain jälle kutse Kollase Mäe regiooni ja minult pressiti välja ka ajaline lubadus. Lubasin, et tulen, kui neil hotell valmis. Nimelt ehitavad nad sinna Hiltoni hotelli. Tutvustati paarile teisele, jõime põhjani, siis teised Isad ja muud Pojad - trügimine, joomine jne jne jne jne...... Õnnelikult jõudsime oma laua juurde tagasi ja pilt kergelt ujus. Siis oli jälle mingi paus ja hakkas pihta kolmas sats. Nüüd läksid need kõige kõrgemad kokku lööma... tulid ka meie juurde ja jõime uuesti. Kuid see paistis selline vähem reglementeeritud olevat. Mindi suvaliselt. Loomulikult siis olid inimesed juba purjus. Ja ega see, et ülemusega on kokku löödud, ei tähendanud, et omavahel ei tohiks kokku lüüa - joomine ja toostitamine käis täie hooga. Möödunud oli umbes tund. Mina pööritasin oma suureks läinud silmi ja oigasin seda alkoholi kogust tunnistades. Peadirektor lohutas, et ma pole veel midagi näinud.... Asi alles algab....
Algas õnneloterii. Olime ka saanud mingid numbrid. Seda viis läbi üks Isadest. Kõigepealt loositi välja a la 20 Hot Springs pääset, 10 mikserit ja 5 LCD telekat. Niisama muuseas. Kuid siis toodi lavale laud, mille loetamatu hulk veiniklaase täidetud punase vedelikuga. Arvasin, et tegemist oli veiniga, kuid tuli välja, et Hiina viskiga. See selline viieteist promilline rõvedalt haisev ja maitsev kraam. Ja nüüd oli auhinnaks rahaümbrikud. Reegel selline, et on 5000 RMBline ümbrik ja kui võidad, siis et seda kätte saada, pead seda jooki laval kohe jooma. Neid loositi välja kaks satsi, mõlemas 3. Esimene sats jõi ühe klaasi. Teise saitsi kolm võitjat pidi 2 klaasi seda kraami ära jooma. Mõlema satsiga pidi ka Isa selle klaasi tühjaks jooma. Teisest ringist alates tulid lavale ka külalisloosijad ja samas ka joojad. Üheks oli siis meie Peadirektor. Pidi võtma kolm numbrit ja siis jooma. Tema arvas ka, et vein ja kukkus kulistama. Kuid siis sai aru, et see hoopis võigas kraam.... kuid suuri mehi tohivad alluvad aidata. Ja see on osa sellest mängust. Sel hetkel, kui tema enam ei suutnud, tormas lavale meie turvaülem, kes ühe raksuga kulistas ülejäänud alla. Au oli päästetud ja nalja kui palju.
Sinnamaani oli õudne kihk ju võita. Raha oleks vaja. Saaks koju.... Kuid kuuldes, et tegemist Hiina viskiga, siis pigem hakkas hirm. Isver susver, kui peakski võitma....
Järgmisena auhinnaks ümbrikud 10 000 RMBga. Selleks, et lunastus oleks tasu väärt, toodi lavale pooleliitrised pudelid seda vägevat kraami. (võis olla ka 400 ml)
Neid loositi välja kolm tükki ja ka kaks satsi. Esimene sats pidi ära jooma ühe pudeli. Teine sats KAKS pudelit... Meestel polnud joomisega probleeme. Osadel naistel ka mitte (WOW). Kuid mõni jäi ikka täitsa hätta. Ja siis hakkas kauplemine.... Üks tädi pidi tantsima. Teine pidi laulma, kuid siis mõtles ikka ringi ja kulistas selle alla... 10 000 RMB on ikka suur raha... Samuti hakati rohkem abilisi kasutama. Meie leppisime ka lauas kokku, et kui peaks see häda juhtuma, et midagi võidame, siis kes jooma lähevad. Kambas paar võimekat oli.
Kuid jällegi, pidage meeles, et samas pidid ka jooma see Isa mikrofoniga, kui ka külalisIsad.... Neil võis ka abilisi olla, kuid nad kasutasid seda harvemini. See Isa mikrofoniga hakks küll juba väga lalalalaaa juttu rääkima.
See pole veel kõik.
Ümbrikus 20 000 RMB. Ja jooma peab KOLM pudelit...
Ma pean ütlema, et kogu see asi oli uskumatu... See kogus... nii raha kui alkoholi.....
Ja nüüd mindi tagasi 10 000 RMB ümbrikute juurde ja jooma pidi tagasihoidlikult ühe pudeli. Ja neid loositi vähemalt neli satsi ehk 12 välja.
Viimasena kutsuti kõige suurem Isa lavale ja tema suurekäeliselt ütles, et nüüd lõpetuseks loosime veel 20 10 000 RMBd välja. Jooma pidi ainult klaasi.
Meil grupis võitis selle viimase raksuga üks tagasihoidlik finantsist neiu. Peadirektor saatis temaga kaasa banketipoisi Alexi, kelle jaoks see on hambaloputusvesi.
Muidugi kogu selle peo käigus kukkusid ka mõned ära, või läksid ennast ruttu kasulikku ruumi turgutama. Kuid point ka selles, et keegi ei tohi lahkuda, kui ülemused veel ruumis... Karm, karm...
Kuid sellist asja polnud ma varem näinud ja minu silmad olid kogu selle aja suured kui tõllarattad. Kui kommenteerisin seda rahahulka, mis välja loositi, siis selle peale üteldi, et eelmise aastal oli loositud teemantkaelakeesid. Nii et see aasta oli sellien tagasihoidlik kokkuhoiuprogramm...
Vot selline on Hiina kommunism. Tummaks võttis.
Samuti see loosimine ja võitmine. Kuigi numbdrid võeti klaasketta seest, siis ei saa naiivselt arvata, et tegemist ilmtingimata ausa mägnuga. Peadirektor ütles, et eelmisel aasta helistati talle ette ja hoiatati, et võidab teleka. Võitiski. Sürr maailm see Hiina...
Kallistan,
K
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment