Kuid ma ütleks, et mul läheb paremini kui Teil seal, kallis Eesti rahvas. Loen siin MKMist ja Jänesest. Esimest ma ei kommenteeri, sest olen täiega MKMi poolel. Kuid Jänku – oioioi. Raske seda suppi tal süüa…mõistan…kuid vaene eesti kultuur. Minu siiras kaastunne ja meie pärandi austuseks räägin täna kõikide hiinlastega ainult eesti keeles, ja panen õhtul selga rahvariided ja kuulan Tormist. Võib olla laulan ka Mesipuud.
Paar päeva tagasi jätsin hüvasti Kadri P, kes veetis siin oma kümnepäevast puhkust. Minu meelest oli väga mõnus ja chill. Meil ei olnud mingeid konkreetseid plaane. Hommikul ärkasime üles ja mõtlesime, mida teha ja kuhu minna. Viimaste päevade traditsiooniks sai, et kõndisime kuskile poodide rajooni, mina istusin Starbucksi ja join kohvi ja lugesin raamatut, ja Kadri sai rahulikult ilma silmipööritava kaaslaseta ringi vaadata. Mõlemad olime väga rahul. Kuid üleüldse selle kümne päevaga kõndisime hästi palju ja pean enda kiituseks tunnistama, et Shanghai sai täitsa oma linnaks nüüd. Varem ikka liikusime rohkem taksoga ja siis ei saa aru, mis pidi oled ja kuidas need tänavad omavahel seotud on. Kuid nüüd on asi palju selgem.
Kadri oli väga tore näha. Ta lubas ka oma muljetest väikese sissekande teha. Kuid seda saame lugeda alles järgmisel nädalal, sest ta praegu Konstantinoopolis omadega.
Minu järgmisteks ootusteks on pikk nädalalõpp Shanghais 3-6 detsmbril ja vanemate siiatulek 24. veebruaril. Pikk ootamine.
Kallistan,
K
No comments:
Post a Comment