Kiire update, sest on möödunud kolm kuud

Teisipäevast reedeni olin Shanghais. Olime väga tublid ja korralikud. Mõnus oli.

Kuid magasime mõlemad halvasti. See oli natuke hirmutav. Mõlemad nägime halbu unenägusid ja kusjuures, mingeid õudusfilme eeönevalt ei vaadanud. Mina nägin ühel hetkel mingit noort naist, kes ajas mind ja teisi (ei tea, keda) mootorsaega taga. Lõppes sellega, et ma sain ta mootorsae kätte ja lõikasin ta pooleks. Selleks hetkeks oli ta pabernukk. Seega lõikasin paberit.... Esimesel ööl nägin ka midagi kohutavat. Mäletan nüüdseks, et ärkasin üles ja kartsin ja muretsesin, et kas meie välisuks oli ikka ketis. Kuid ei mäleta enam, mis täpselt sisu oli. Krissul ei läinud ka paremini, kuid ei mäleta täpselt, mis tagaajamine temal käis. Igastahes, olime hommikul vara juba üleval.
Sõime, jõime kohvi ja siis avastasime Shanghaid. Krissu tutvustas mind Waldorfiga Bundil (see jõeäärne äsjarestaureeritud promenaad) ja kohaga CoolDocks, millest sai meie uus lemmikkoht. See selline koht, et väljast ei paistagi midagi erilist... kuid lähed ühest tänavast sisse ja siis on selline armas mitte liiga suur purskkaev ja väljak, mida ääristavad restoranid. On vaikne ja selline loominguline. Hiinlasi on vähe. Üleüldse inimesi oli vähe. Need, kes sinna ära eksivad, paistavad... "teistsugused".... Istusime seal algse pooletunni asemel umbes neli tundi ja jõime veini ja rääkisime Elust, ainult nii nagu on võimalik teatud olekus, kui vein on sattunud väga õigesse kohta.

Õhtusöögiks jõudsime jälle koju ning ega me suurt rohkem teinudki. Proovisime küll kodubaari Jam õhtule minna, kuid uni tuli külla ja kobisime koju.

Ülejäänud poolteist päeva olime asjalikud ja ajasime linna peal tavalisi asju.

Eile ja täna on olnud imelik vaikne päev tööl. Kuid vaikseid igavaid päevi on ka vaja. Siis kõik igavlevad ja hakkavad normaalset sõbra-juttu ajama. Seedin neid jutte paar päeva ja siis räägin teile ka.

Kallistan,
K

PS Kas saadaksite mulle palun õpetusi, kuidas veinipudelit ilma korgitserita avada. Paistab, et minu kõrgelthinnatud Lütseumi ja Ülikooli ja AA haridusest on jäänud väheseks. Õigemini keeldun uskumast, et korgi sisselükkamine on kõige lihtsam moodus. Palun ärge ironiseeriga - olen ka muretsenud korgitseri... kuid need paistavat olevat mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Ja paratamatult ja isegi parima planeerimisega leian end jälle olukorras, mil pooletunni tagune mõnus ootus on asendunud ähkiva-puhkiva frustreerunud tüdrukuga, kes maadleb koridori põrandal veinipudeliga.... Elegants on unustatud...