...rääkida ühest imearmast juhtumist.
Kolmapäeval oli see vist... Käisin peale tööd trennis ning siis tellisin hiina restost endale juba traditsiooniliseks saanud pelmeenid ja brokkoli. Palusin kaasa pakkida. Seega istusin tsiviilriietes resto ees tugitoolis ja lugesin. Täiesti selline mõnus pingevaba trennijärgne olek - meik kuskil kõrva taga, juuksed pool märjad ja plätud jalas. Restost pidevalt tulid-lahkusid külalised, kes vahepeal viskasid küll pilke, kuid see on normaalne ja oma vabal ajal sellele ei vasta, ehk siis tavaliselt vormiriietuses, vaatan vastu ja tervitan sõbralikult. Silmanurgast panin tähele, et mingid kaks teismelist poissi jalutavad juba mitmendat korda mööda. Ei mõelnud sellest midagi - hotellis ikka ju käiakse edasi tagasi. Ja siis äkki... silmanurgast näen, et tulevad otsejoones minu poole. Mõtlen krt. Ja tulid mu tugitooli kõrvale seisma. Tõstan pilgu ja poiss ütleb midagi. Vastan inglise keeles, et sry vaan.... hiina keelt ei mõista. Kuid selle peale võttis ta selja tagant lille ja ulatas mingit lauset üteldes minule. Ma olin täiesti pahviks löödud. Tänasin. Ja nad kummardasid ja kõndisid minema.
Vot nii. Täiesti müstika. Nad ei edvistanud, ei tahtnud midagi peale selle, et mulle lille anda ja siis läksid ära. Täiesti WOW!
Küsimus on, kust nad lille said... :) ainuke koht, kust neid vist meil saaks, oleks lobby tiigist.... :)))
Kris
No comments:
Post a Comment