Taksodest Shanghais olen ma juba rääkinud ja räägin ilmselt ka tulevikus.
Tänane kihutas tiheda liiklusega kesklinnas 85km/h, ise aeg-ajalt midagi hiina keeles karjudes ning juhiaknast välja sülitades. Kurta pole siiski ilmselt põhjust kuna ma jõudsin ju sihtkohta kohale ja rõõm taksost välja pääsemise üle kestab veel mitu tundi.
Palju üllatavam aga taksosõidust - üks minu neiudest kes poolel teel nime vahetas, tuli tagasi kodukülast Wuhan. Selle kandi delikatess-snäkiks on pardikaelad. Need näevad välja täpselt nii nagu sa kujutad ette seda osa mis jääb pardil pea ja õlgade vahele. Selliseid maiuspalu ootas mind mu töölaual 2kg. Täpsustuseks - 2 kilost vaakumpakendit.
Ja sellega tänased üllatused veel ei piirdu - juhataja asetäitja jäi täna tööle 40 minutit hiljaks kui seda mitte laiskuse või hooletuse pärast - oi ei! Ta oli enne tööd läinud läbi keldrikauplusest kus müüakse maksumärkideta sigarette ning tõi mulle meeleheaks 2 plokki (sest seda teavad ju kõik kuidas mulle sigaretid meeldivad!!!)
Kell Shanghais on 10.31. Jään huviga ootama mida toob ülejäänud päev.
Lõpetuseks veel niipalju et Godot'd oodates on nüüdseks möödunud 53 päeva.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Euroopas oleksid sa sellise käitumise põhjal tunnistatud Ristiisaks... kõik toovad küsimata nänni. :)
ReplyDeleteKris
Ma arvan et ka siin voib mind nyyd rahulikult ristiisaks kutsuda. ja ma pigem nimetaksin neid ande ohvriteks mitte nanniks. tana toodi mulle naiteks kook. Ma kahtlustan et neil on graafik...
ReplyDeletei loved you, i trusted you, but you betrayed me....
oh dear, ei. see oli hoopis kunigas arthur.
ok, see viimane oli natuke imelik... aga kas sul vägev sõrmus on, mida nad saaksid musitada?
ReplyDelete